Jana keel
| jana keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | USAs |
| Piirkonnad | California |
| Kokku kõnelejaid | 0 (väljasurnud) |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | ynn |
 Jana keele levila enne kontakti eurooplastega | |
Jana keel on hoka hõimkonda kuuluv kolmeks murdeks jagunenud lähedaste sugulasteta keel, mida enne 1940. aastaid kõnelesid janad Ameerika Ühendriikide California osariigis. Jana keele jahi murrakut kõneles California genotsiidis ellu jäänud Ishi.
Leviala
Jana keelt kõneldi Sacramento oru kirdeosa mägedes ja kanjonites. Põhjas piirnes janade asuala Piti jõega, lõunas ulatus see tänapäeva Tehama maakonnas asuvast Deer Creeki jõest veidi lõunasse, läänes elasid janad mõne miili kaugusel Sacramento jõest (jõgi ise oli janade suhtes vaenulikult meelestatud vintude ja nomlakide valduses) ning idas elavatest atsugevidest ja maidudest eraldas janasid Kaskaadide mäestik.[1]
Murded
Jana keeles eristatakse kolme murret. Põhjajana ja keskjana murrete kõnelejad sarnanesid kultuuriliselt atšumavidega. Lõunajana murre jagunes omakorda murrakuteks, millest igat kõneles laavamaadel rändlevat eluviisi viljelev väiksem rühm. Lõunajana murrakutest on arvestataval määral dokumenteeritud vaid jahi murrakut, mida rääkis Edward Sapiri keelejuhiks olnud Ishi.[2]
Jana keeleainest on kogunud John Wesley Powell, Roland Burrage Dixon, Clinton Hart Merriam ja John Peabody Harrington. Kõige rohkem on jana keelt dokumenteerinud, kirjeldanud ja publitseerinud Edward Sapir, kes 1907. aasta suvel ja sügisel kogus põhja- ja keskmurde ainest ning 1915. aasta suvel töötas Berkeleys Ishiga lõunamurde jahi murraku kallal.[3]
Viited
Kirjandus
- Golla, Victor. 2011. California Indian Languages. Berkeley and Los Angeles: University of California Press. (ISBN 978-0-520-26667-4)