Ületarbimine

Ületarbimine on tarbimise vorm, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet ning mille tulemus on ökoloogiline defitsiit.

Maailmas ostetakse ja tarbitakse mitmesuguseid tooteid mõtlemata, kas neid ikka vaja on, mis asjadest hiljem edasi saab või mida need tervisega teha võivad. Rahvaarvu tõusuga suureneb tootmine, ühes sellega kasvab materiaalsuse tähtsus ning see omakorda loob inimestele üha suuremaid ja paremaid võimalusi lubada asju, mida tegelikult vaja ei lähe.

Toidu ületarbimine

Kõige rohkem esineb toidu liigset tarbimist. Selle tulemusel muutuvad tööstused aktiivsemaks ning kasvab õhu, vee ja mulla saastatus. Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Paljude toiduainetööstuste eesmärgiks on saanud tootmine suurtes kogustes ning seetõttu halveneb toidu kvaliteet. Toidu ületarbimine ei saasta ainult keskkonna, see võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme ka inimestel – näiteks võib suhkru ületarbimine kaasa tuua tõsiseid tervisehäireid.

Vee ületarbimine

Inimesed kasutavad vett väga palju ja mitmel otstarbel. Veejoomine on organismi jaoks ülimalt tähtis. Üldiselt tuleks igal inimesel juua ligikaudu 1,5 liitrit vett, mõned joovad rohkem, mõned vähem. Vett kasutatakse mitmesugustes tööstusettevõtetes, toidu tegemiseks ning vesi on ka suur osa meie igapäevaelust. Ligikaudu 90% tööstuses, teeninduses ja koduses majapidamises kasutatud reoveest jõuab tagasi loodusesse. Puhas mage vesi on hindamatu väärtusega loodusvara, milleta Maal elu puuduks.

Alkoholi ületarbimine

Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemid on järjest aktuaalsemad, kuna just noorte hulgas on alkoholi tarvitamine populaarne ning laialdase teavitusega loodetakse paljusid hädasid ennetada. Alkoholi tarbimisel võivad olla erinevad põhjused, näiteks:

• probleemid kodus
• seltskond
• rutiin
• kohustuste eest põgenemine
• tähtpäevade tähistamine
• pingetest vabanemine, lõõgastumine.

Alkoholi juues imendub see maost kiiresti verre ja sooltesse ning jõuab lõpuks kõikidesse organitesse. Suur osa alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) uriini, hingeõhu ja higi kaudu.

Isegi väikestes kogustes alkoholi joomine mõjutab inimese mõtlemist ja koordinatsiooni. Suuremad kogused võivad tekitada alkoholimürgitust. Alkohol põhjustab närvikahjustusi, südamehaiguseid ja vähktõve, kuid see ei ole kaugeltki kõik.

Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas joomise ajal ka süüakse. Naistel on kehas vähem vett ja rohkem rasva kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama koguse joomisel suurem alkoholisisaldus.

Ei alkoholile

Alkoholi tarbimine Eestis

Eestis joodi 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi.

Eesti kuulub põhjamaise kultuuriga maade hulka, kus alkoholi tarvitatakse korraga suurtes kogustes selleks, et purju jääda. Kontinentaalse joomiskultuuriga maades tarvitatakse alkoholi peamiselt toidu kõrvale ning väiksemates kogustes.

Purju joomiseks loetakse korraga vähemalt kuue alkoholiühiku tarvitamist. Iga neljas mees joob end purju vähemalt korra nädalas, pooled meestest vähemalt korra kuus. Naised purjutavad harvem, vähemalt korra kuus joob end purju 15% naistest.

Uimastite ületarbimine

Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja ümbritseva maailma tajumist. Uimastid võivad olla nii legaalsed kui illegaalsed, kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid – nad võivad tekitada sõltuvust nagu kõik uimastid, kuid nende kasutamine ei ole täisealistele seadusega keelatud.

Igal uimastil on sageli kahjulikud ja pöördumatud kõrvaltoimed ning nende mõjul võib inimese käitumine muutuda ettearvamatuks.

Vaata ka

• globaalse ületarbimise päev
• taastuv energiaressurss
• taastuv ressurss
• ökoloogiline jalajälg