Štetl
Štetl või shtetel (Jidiši keeles: שטעטלעך, shtetl) on jidišikeelne termin Ida-Euroopas enne holokausti eksisteerinud valdavalt aškenazi juutide elanikkonnaga väikelinnade kohta.[1] Shtetlid asusid peamiselt piirkondades, mis moodustasid 19. sajandi Juutide asustuspiirkonna Vene impeeriumis, samuti Kongressi-Poolas, Austria Galiitsias ning Rumeenias ja Ungaris.[1]
Jidiši keeles nimetatakse suuremat linna, nagu Lviv või Tšernivtsi, shtot ja küla dorf. Shtetl on deminutiiv sõnast shtot tähendusega "väike linn". Vaatamata juutide isehaldussüsteemi olemasolule, ametlikult ei olnud eraldi juudi omavalitsusi ja shtetli nimetati miasteczko'ks, asulatüüp, mis sai alguse endisest Rzeczpospolitast ja mida ametlikult tunnustati ka Vene impeeriumis.[2] [3]
Štetl kui aškenazi juutide fenomeni Ida-Euroopas hävitasid natsid holokausti ajal. [4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vanimate Ida-Euroopa štettlite ajalugu ulatub 13. sajandisse.[5]
Venemaa tsaari Aleksander III 1882. aastal kehtestatud maikuu seadused keelasid juutidel elada maapiirkondades ja linnades, kus elab vähem kui kümme tuhat inimest. 20. sajandi jooksul hävitasid revolutsioonid, kodusõjad, industrialiseerimine ja holokaust traditsioonilised shtetlid.
Štetlite allakäik algas umbes 1840. aastatel. Soodustavad tegurid olid majanduskliima muutustest tingitud vaesus (sealhulgas industrialiseerimine, mis kahjustas traditsioonilist juudi käsitöötraditsiooni ja kaubanduse liikumine suurematesse linnadesse), korduvad tulekahjud, mis hävitasid puitmaju, ja ülerahvastatus.[6] Samuti muutis juutide elu shtetlis keeruliseks Venemaa keisririigi administraatorite ja Poola mõisnike antisemitism ning hiljem, alates 1880. aastatest, pogrommid. 1880. aastatest kuni 1915. aastani lahkus Ida-Euroopast kuni 2 miljonit juuti. Sel ajal elas štetlis umbes kolmveerand juudi elanikkonnast. Holokausti tulemuseks oli shtetlite täielik hävitamine.[4]
Tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi lõpus asutasid hassiidist juudid Ameerika Ühendriikides uusi kogukondi, nagu Kiryas Joel ja New Square, ning nad kasutavad sageli terminit "shtetl", et viidata neile jidiši keeles. [7]
Euroopas kirjeldatakse Belgias Antwerpenis asuvat ultraortodoksset kogukonda laialdaselt kui viimast shtetlit, mis koosneb umbes 12 000 inimesest.[8][9]
Qırmızı Qəsəbə Aserbaidžaanis, arvatakse olevat ainus 100% juudi kogukond, mis ei asu Iisraelis ega Ameerika Ühendriikides.[10] [11]
Kirjanduslikud viited
[muuda | muuda lähteteksti]Chełm on juudi huumoris tuntud kui legendaarne lollide linn.
Kasrilevke, paljude Šolem Alejchemi lugude tegevuspaik, ja Anatevka, muusikalist Viiuldaja katusel on teised märkimisväärsed väljamõeldud štetlid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Marie Schumacher-Brunhes, "Shtetl", European History Online, published July 3, 2015
- ↑ "Shtetl". www.jewishvirtuallibrary.org. Vaadatud 5. aprillil 2019.
- ↑ Petrovsky-Shtern, Yohanan (2014). The Golden Age Shtetl. Princeton University Press.
- ↑ 4,0 4,1 "How Shtetls Went From Being Small Towns to Mythic Jewish Idylls". Tablet Magazine. 3. veebruar 2014. Vaadatud 5. aprillil 2019.
- ↑ "Jewish Communities (Shtetls) of Ukraine genealogy project". geni_family_tree. Vaadatud 5. aprillil 2019.
- ↑ Miron, Dan (2000). The Image of the Shtetl and Other Studies of Modern Jewish Literary Imagination. Syracuse University Press. Lk 17. ISBN 9780815628583.
- ↑ "Kiryas Joel: A Hasidic Shtetl in Suburban New York - Berman Center".
- ↑ de Vries, Andre (2007). Flanders – A Cultural History. Oxford University Press. Lk 199. ISBN 9780195314939.
- ↑ "Diverse and Divided: Who Are the Jews of Belgium?". Haaretz. 30. märts 2016. Vaadatud 9. märtsil 2022.
- ↑ "Jewish shtetl in Azerbaijan survives amid Muslim majority". The Times of Israel.
- ↑ Pheiffer, Evan (25. oktoober 2022). "How the Mountain Jews of Azerbaijan Endure". New Line Magazine. Vaadatud 26. oktoobril 2022.