1583
◄ |
15. sajand |
16. sajand
| 17. sajand
| ►
◄ |
1550. aastad |
1560. aastad |
1570. aastad |
1580. aastad
| 1590. aastad
| 1600. aastad
| 1610. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1579 |
1580 |
1581 |
1582 |
1583
| 1584
| 1585
| 1586
| 1587
| ►
| ►►
1583. aasta (MDLXXXIII) oli 16. sajandi 83. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 12. jaanuar – Holland ja Flandria läksid üle Gregoriuse kalendrile.
- 21. veebruar – Groningen läks üle Gregoriuse kalendrile.
- 21. veebruar – Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
- 12. aprill – Oranje Willem abiellus pärast Charlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa, hugenoti Louise de Colignyga.
- 22. mai – Ernst von Bayern valiti Kölni katoliku peapiiskopiks.
- 26. mai – Ristiti William Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
- 17. juuni – Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
- 18. juuni – Londonis lunastas Richard Martin esimese elukindlustuspoliisi (William Gibbonsi surma puhul).
- August – John Whitgifti järel sai Canterbury peapiiskopiks Edmund Grindal.
- 5. august – Sir Humphrey Gilbert rajas esimese Inglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praegune Saint John's Kanadas Newfoundlandis.
- 20. august (vkj 10. augustil) – Venemaa sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
- 9. september – Asutati Würzburgi ülikool.
- 10. oktoober – Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
- 18. november–17. detsember – Kölni sõjas toimus Godesbergi piiramine.
- 20. november – Parma hertsog vallutas Aalsti.
- Jesuiidid kinnitasid kanda Hiinas, saabusid Türgisse ja alustasid Peruus põliselanike ristiusku pööramist.
- San Luis Potosí kohale asutati frantsiskaani misjon.
- Toimus Shizugatake lahing
- Saksamaal ja Šveitsis võeti kasutusele Gregoriuse kalender.
- Asutati Edinburghi ülikool Šotimaal.
- Toyotomi Hideyoshi käsul alustati Ōsaka lossi ehitamist.
- Northamptonshire'is hakati ehitama Holdenby House'i.
- Venelased rajasid mäemaride asualale Kozmodemjanski kindluse.
- Mariestad sai linnaõigused.
- Asutati Allahabadi linn.
- Hessen-Rheinfels liidendati Hessen-Darmstadtiga.
- Katzenelnbogen liidendati Hessen-Kasseliga.
- Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsed madrigalid.
- Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase teose "De emendatione temporum".
- Giovanni Bolognal valmis skulptuur "Sabiinitaride röövimine".
- Rudolf II Habsburg asus elama Prahasse.
- Ilmus Philip Stubbe'i teos "The Anatomy of Abuses".
- Ilmus Johann Weyeri raamat "Pseudomonarchia Daemonum".
- Inglismaal peeti esimene teadaolev vibulaskmisvõistlus
- John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
- Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
- Ericus Erici Sorolainen sai Turu peapiiskopiks.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 19. märts (vkj 10. märts) – Tartusse saabusid esimesed jesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaal Giovanni Paolo Campana, preestrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning ilmikvennad Johannes Strunk ja Stepan Braun.
- 18. aprill – Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium.
- 20. august (vkj 10. august) – Lõppes Liivimaa sõda. Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa Rootsile.
- Tallinna Raeapteek renditi Johan Burchardtile (Burchard Bélavàry de Sycava).
- Esimest korda mainiti Õngu küla (Ennige), Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza), Vaikla küla, Tudulinnat (Tutinlinna), Mustoja küla, Sulustvere küla (Suroswieri), Adavere küla (Adawier), Lõusa küla (Laus) ja Ülde küla.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 8. jaanuar – Simon Episcopius, hollandi teoloog
- 3. märts – Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof
- 10. aprill – Hugo Grotius, hollandi jurist
- 16. juuni – Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
- 30. juuni – Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
- 9. september – Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
- 24. september – Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
- 25. detsember – Orlando Gibbons, inglise helilooja
- Nzinga, Ndongo ja Matamba (praeguses Põhja-Angolas ja Kongo DV-s) kuninganna ja väepealik
- Antonius Deynan, katoliku märter (dateering)
- Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud 24. november)
- Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
- Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
- John Pym, Inglise poliitik
- John Beaumont, inglise poeet
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 12. jaanuar – Alba hertsog, Hispaania Madalmaade kuberner
- 6. mai – Zacharius Ursinus, saksa teoloog
- 9. juuni – Thomas Radclyffe, 3. Sussexi krahv, Iirimaa asevalitseja
- 30. juuni – Sofia Gyllenhielm, Johan III tütar
- 6. juuli – Edmund Grindal, Canterbury peapiiskop
- 22. oktoober – Ludwig VI, Pfalzi kuurvürst
- 2. november – John Slade, katoliku märter (hukati)
- 2. november – John Bodey, katoliku märter (hukati)
- 16. detsember – Ivan Fjodorov, vene trükkal
- Juan de Garay, Hispaania kolonisaator Lõuna-Ameerikas
- Humphrey Gilbert, Inglismaa kolonisaator Põhja-Ameerikas (laevahukk)
- Oda Nobutaka
- Sakuma Morimasa, Shibata Katsuie sõltlane (hukati)
- Shibata Katsuie, väejuht (enesetapp)