Abja Gümnaasium
Abja Gümnaasium | |
---|---|
Asutatud | 1912 |
Kooli tüüp | põhikool ja gümnaasium |
Direktor | Riho Rei |
Õpilasi | 250 |
Aadress | Abja tee 15, 69402 Abja-Paluoja, Viljandimaa |
Kooli ajaleht | Kadakas |
Deviis |
Abja Gümnaasium loob parima kasvu- ja õpikeskkonna edukate inimeste kujunemiseks. Meie kool on turvalise õpi- ja töökeskkonnaga uuendusmeelne kogukonnakool. |
Koduleht |
abjag |
Abja Gümnaasium on üldhariduskool Viljandi maakonnas Mulgi vallas Abja-Paluojal aadressil Abja tee 15.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Abjas alustati hariduse andmist 1812. aastal. Esialgu toimus õppetöö Kaidi, Niitsaadu, Vanamõisa ja Pussi vallakoolis. 1861. aastal lisandus vene õigeusu kihelkonnakool Penujas.[1]
Abja-Paluoja alevikus hakati lapsi õpetama 1912. aastal. Seda loetakse Abja Gümnaasiumi alguseks. Liivimaa rahvakoolide direktori 3. oktoobri 1914. aasta määrusega lubati kooliseltsil “Idu” avada ja ülal pidada eripõhikirja alusel kaheklassilist kooli (viie jaoskonnaga eraalgkooli).[1]
Abja-Paluoja algkool tegutses endises kõrtsihoones. Nõuetekohane koolihoone valmis 1940. aastal. Samal aastal muudeti kool gümnaasiumiks. 1945. aastast oli kooli nimeks Abja Keskkool. Esimene lend lõpetas 1946. aastal.[1]
Aastatel 1949–1998 toimus õppetöö ka vene õppekeelega klassides.[1]
1964. aastal valmis koolile juurdeehitus. Õpilaste arv koolis kasvas pidevalt, sest ümbruse väiksemad koolid suleti: Vana-Kariste kool 1971, Halliste kooli vanemad klassid 1972, Penuja kool 1974, Kosksilla kool 1980. Kõige rohkem oli õpilasi 1975. aastal – 718. Klassikomplekte oli siis 31.[1]
Alates 1995. aastast saavad soovijad ettevalmistuse piirivalvetööks, 2003. aastast sisekaitse alal.[1]
1998. aastal nimetati kool ümber Abja Gümnaasiumiks.[1]
Koolimaja renoveeriti põhjalikult aastatel 2001–2003 ja 2007. Õpilaskodu hoone valmis 2006. aastal. Samast aastast saavad koolis õppida ka koduse hooldusraskusega lapsed teistest Viljandi maakonna valdadest.[1]
2024. aasta seisuga on Abja Gümnaasiumi (keskkooli) lõpetanud 77 lendu. Lõpetajaid on 2099.[1]
Vilistlasi
[muuda | muuda lähteteksti]Kooli tuntumate vilistlaste seas on näiteks Malle Hämarik, Valter Külvet, Mati Laur, Ants Nurk, Karl-Samuel Rebane, Vello Kuusik, Uno Lõhmus, Maria Mälksoo, Lauri Mälksoo, Ants Kurg ja Mati Pääsuke.