Mine sisu juurde

Lauri Mälksoo

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Lauri Mälksoo esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul
Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019

Lauri Mälksoo (sündinud 28. jaanuaril 1975) on eesti õigusteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (aastast 2013).

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud Abja Keskkooli ja 1998. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1999. aastal sai ta USAs Georgetowni Ülikoolist magistrikraadi, 2002. aastal kaitses Berliini Humboldti Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduse alal (summa cum laude) tööga "Illegal Annexation and State Continuity: the Case of the Incorporation of the Baltic States by the USSR. A Study of the Tension between Normativity and Power in International Law". Dissertatsiooni eest sai ta 2003. aastal Berliini Humboldti Ülikooli õigusteaduskonna Raamatukogu Sõprade Klubi eriauhinna.[1]

Aastail 1995–1996 oli ta vahetusüliõpilane Göttingeni ülikooli õigusteaduskonnas, 2004–2005 oli ta Hauseri uurimisstipendiumiga New Yorgi Ülikooli õigusteaduskonnas, 2006–2007 tegi uurimistööd Tōkyō Ülikooli õigusteaduskonnas.[1]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1997–2003 töötas Mälksoo Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas uurimisassistendi ja rahvusvahelise õiguse lepingulise õppejõuna, 2003–2005 lektorina, 2005–2009 dotsendina. 2009. aasta septembrist on ta Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.[1]

Aastail 1999–2001 oli ta Eesti Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni nõunik, 2002–2013 töötas osakoormusega ka õiguskantsleri nõunikuna, 2006–2012 Eesti Vabariigi presidendi mõttekoja liige, 2008–2016 Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu tegevjuhatuse liige, 2010–2013 Avatud Eesti Fondi nõukogu liige ja 2011–2013 Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.[1] Lauri Mälksoo on Ameerika Rahvusvahelise Õiguse Ühingu liige (1998–), Saksa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu liige (2013–), Rahvusvahelise Õiguse Instituudi liige (2015–), Alalise Vahekohtu liige (2016–), Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni liige (2021–), Max Planck Yearbook of United Nations Law, teadusliku nõukoja liige (2023–).[1]

Detsembris 2012 valiti ta Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimeheks.

2013. aasta detsembris valiti Mälksoo Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks õigusteaduse alal. Temast sai nii esimene õigusteadlasest akadeemik pärast 1946. aastal valitud Juhan Vaabelit kui ka Eesti kõigi aegade noorim akadeemik.[2] Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige[3] ja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi Eesti Teaduste Akadeemia konkursikomisjoni liige.[4]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Oma doktoritööga (ilmunud 2003 inglise keeles ja 2005 eesti keeles) põhistas ta õigusteaduslikult Eesti, Läti ja Leedu vabariikide riikliku järjepidevuse (kontinuiteedi) rahvusvahelis-õigusliku nõude vaatamata Nõukogude okupatsioonile ja anneksioonile. Ta on tegelenud Nõukogude perioodil Eestis toime pandud okupatsioonivõimude massikuritegude rahvusvahelis-õigusliku kvalifitseerimisega. Avaldanud seisukohti Eesti suveräänsuse ja EL-i föderaliseerumise, riigipiiri jm Eesti riiklust puudutavates küsimustes. Ta on järk-järgult laiendanud oma uurimisvaldkonda rahvusvahelisest õigusest ka teistesse avaliku õiguse valdkondadesse, eriti Eesti riigiõigusesse ja EL-i õigusesse.

2007. aastal sai Mälksoo Eesti Teadusfondilt grandi Friedrich Martensi pärandi uurimiseks aastatel 2007–2008.

2009. aastal sai ta esimesena Eestis maineka Euroopa Uuringute Nõukogu (ERC) teadusgrandi, mille "eesmärgiks on uurida, milline mõju on Vene Föderatsiooni üha mitteliberaalsemal valitsusel rahvusvahelise õiguse doktriinile ja selle kohaldamisele". [5]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Illegal annexation and state continuity: the case of the incorporation of the Baltic States by the USSR: a study of the tension between normativity and power in international law". Leiden; Boston: Brill, 2003. ISBN 9041121773
    • Eestikeelne väljaanne: "Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a. – 1991. a. ja pärast 1991. a: uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. ISBN 994911134X
  • "Rahvusvaheline õigus Eestis: ajalugu ja poliitika". Tallinn: Juura, 2008. ISBN 9789985752623
  • "Russian approaches to international law". Oxford: Oxford University Press, 2015, 2017. ISBN 9780198723042
    • Eestikeelne väljaanne: "Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. ISBN 9789949772773
  • Illegal annexation and state continuity : the case of the incorporation of the Baltic states by the USSR. Leiden ; Boston : Brill Nijhoff, [2022]. ISBN 9789004464889
    • Eestikeelne väljaanne: "Rahvusvahelisest õigusest". Tartu: Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779026

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lauri Mälksoo Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06292538
  3. ↑ Riigiõiguse sihtkapital Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
  4. ↑ Lauri Mälksoo CV Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
  5. ↑ "TÜ teadlane sai 8 miljoni kroonise grandi". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2009. Vaadatud 2. septembril 2009.
  6. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  7. ↑ "Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu" ERR, 10. veebruar 2017
  8. ↑ Jaak Järv (vastutav toimetaja), Anne Pöitel (2018). Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) (PDF). Tallinn: Eesti teaduste akadeemia. Lk 18.
  9. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lauri_Mälksoo&oldid=6780368"