Advig Kiris
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2024) |
Advig Kiris (4. august 1935 Južnaja Lifljandija küla, eesti keeles Liiviküla, Primorje krai – 18. oktoober 2024 Tallinnas) oli eesti jurist ja endine Eesti NSV riigitegelane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Advig Kiris pärines hiidlaste perest, kes asunud Vaikse ookeani äärde eesti külasse, et saada maad. 1937. aastal stalinistlike repressioonide ajal NSV Liidus vahistati pereisa Johnnes Kiris, keda süüdistati spioneerimises Eesti Vabariigi heaks. Isa viibis eeluurimise all 1937–1939 ja selleks ajaks viidi kodunt ära miilitsa lastetuppa pojad (Juhan ja Advig). Kui isa oleks süüdi mõistetud, siis pojad oleks suunatud lastekodusse. Kirise pere pääsemine repressiivorganite küüsist oli omaette ime, sest vabanemine oli seotud kaudselt võimuvõitlusega NSV Liidu julgeolekuorganite tipus Moskvas (Nikolai Ježovi kõrvaldamine) ja selleks tuli üle suure impeeriumi osa tema ajal süüdistatavaid vabastada süüdistusest. Suurem osa Kiriste perest otsustas lahkuda tagasi Hiiumaale, sest olid kindlad, et taolised repressioonid võivad seal veel korduda (https://hiiuleht.ee/jarelehuue-lahkunud-on-suur-hiidlane-advig-kiris/)
Ta lõpetas 1955. aastal Kärdlas keskkooli ja 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. 1972. aastal sai õigusteaduse kandidaadiks (PhD), juhendaja professor Paul Vihalem, ”Põhiseaduse kriis” ja täidesaatva võimu tugevdamine kodanliku Eesti 1933. aasta konstitutsioonis. Advig Kirise teadustöö 20. sajandi poliitilise radikalismi uurimisel on leidnud tunnustust hilisemate uurijate poolt (Rein Marandi, Andres Kasekamp), kes on tunnustanud seda uurimust oma aja allikaliste võimaluste korrektse kasutamise eest.
Advig Kiris hakkas koos Paul Vihalema ja Eerik-Juhan Truuväliga õpetama ja välja andma õppekirjandust riigi ja õiguse teooriast, mis oli sel ajal oluline, et Eestis püsiks eestikeelne õigusterminoloogia. Advig Kirise õpingute aeg langes NSV Liidus juba teatud poliitilise sula aega, mis aktiveeris juristide teadustööd ning noored juristid julgesid uurida mõnd seni ebasoovitatava sotsioloogilise suunda õiguses. Advig Kiris uuris koos H. Koiteli, J. Mesipuu, E. Moiki ja P. Nuumaga teemat "Huligaansust soodustavatest tingimustest Tartu linna kohtupraktika andmeil ja huligaansuse vastu võitlemise vahenditest" (võistlustöö, Tartu, Tartu Riiklik Ülikool, 1958).
Aastatel 1961–1963 oli ta Tallinna Prokuratuuris stažöör ja vanemuurija. 1960. aastatel vajas TRÜ õigusteaduskond uusi õppejõude ning Advig Kiris kutsuti aspirantuuri riigi ja õiguse ajaloo ja teooria kateedrisse. Kuid õigusteaduskond vajas ka nooremat õppejõudu, kes õpetaks riigi ja õiguse teooriat, mis üks olulisi alusaineid juuraõpingutes. Seetõttu tuli kiirelt hakata õpetama ja paralleelselt kirjutada väitekirja. Aastatel 1963–1979 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse ajaloo kateedris vanemõpetaja ja dotsendina ning 1979–1985 ühtlasi riigi ja õiguse ajaloo ja teooria kateedri juhatajana. Aastatel 1975–1985 kuulus Advig Kiris TRÜ juhtkonda, andes olulise panuse näiteks Tartu ülikooli 350. aastapäeva (1982. a) tähistamise ettevalmistamisse, olles samuti kolmeköitelise Tartu ülikooli ajaloo (1632–1982) toimetuskolleegiumi liige ning olles ka üheks autoriks õigusteaduskonna ajaloo kajastamisel selles monograafias. 1980–1990 kuulus Advig Kiris NSV Liidu ühe olulisima üleliidulise õigusajakirja Pravovedenije toimetuskolleegiumisse. Pravovedenije, mis ilmus Leningradis, oli Moskvas ilmuva teise juhtiva õigusajakirja Sovetskoje gosudarstvo i pravo konkureeriv väljaanne. Perestroika aja algusega tekkisid uued võimalused ka juristidele.
15. novembrist 1985 kuni 3. aprillini 1990 oli ta Eesti NSV justiitsminister. Saanud justiitsministriks, kutsus ta aseministriks noore advokaadi Märt Raski ja andis vabad käed tegutsemiseks (eriti eraõiguse alal) eraõiguse osakonna aktiivsele juhatajale Mihkel Oviirile ning tema toetajatele (P. Varul jt). Aastatel 1985–1990 tehti seadusloomes justiitsministeeriumi toetusel palju olulisi akte, mis kujunesid Eesti iseseisvuse taastamisel järgnevatele reformidele oluliseks vundamendiks, ja mis viisid 1991.-1992. aastal Eesti iseseisvuse täiemahulise taastamiseni. Üks olulisemaid akte sellel teel oli 18.11.1988 ülemnõukogu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, aga samuti palju NSV Liidust väljaastumise akte, mis koosmõjus andsid soovitud tulemuse, aga iga taolise akti eest pidi justiitsminister ka ise nii Eestis kui ka Moskvas võitlema. Advig Kirisel oli hea kontakt nii Vaino Väljase kui ka Arnold Rüütliga (kes on päritolult saarlased ja hiidlased). Lahkunud justiitsministri kohalt, oli Advig Kirise jaoks loogiliseks jätkuks töö ülemnõukogu juhi Arnold Rüütli meeskonnas Kadriorus. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe õigusnõunik ja õigusosakonna juhataja. Pärast 1992. aasta põhiseaduse vastuvõtmist sai ka Advig Kirisel tehtud üks suur osa tööst Eesti riikluse taastamisel. 1992. aastal kujunesid uued juristide meeskonnad nii Riigikogus, Justiitsministeeriumis kui ka president Lennart Meri juures. Advig Kiris asus noori õpetama Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta oli ise kunagi lühikest aega enne Tartusse minekut õppinud ning teiseks oli selles kõrgkoolis olemas hea traditsioon, kus olid pikemat ja lühemat aega töötanud Eesti silmapaistvad juristid: Juhan Vaabel, Edgar Talvik, Ants Kukrus, Poigo Nuuma jt.
Aastatel 1992–2012 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusõiguse õppetooli dotsent, kus ta koos kolleegidega arendas õiguse suuna, millel oli laiem mõju. Oluliseks väljundiks said õiguse teooria õppematerjalid, mis kulmineerus aastal 2012 ilmunud suurema õpikuga (3 trükk; koos Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaaga). Advig Kirisel oli mängida väga olulist rolli õiguse eraõppe loomisele Eestis (Tallinna Bakalaureuse Erakool ja selle õiguse suund, Akadeemia Nord õigusteaduskond, mis 2010. aastal ühines avalik-õigusliku Tallinna Ülikooliga).1994. aastast oli ta Akadeemia Nord õigusteaduskonna dekaan ja 1999. aastast samas avaliku õiguse õppetooli juhataja.
Meie 20. sajandi teise poole poliitilise ajaloo mõistmiseks peab teadma, et 1960–1990 polnud NSV Liidu ainuparteisse kuulumine võrreldav tänapäevase kodanike poliitilise aktiivsusega. Juristide jaoks Eesti NSV-s oli NLKP kuulumine paljude ametite jaoks täiendavaks sissepääsuloaks ametisse (kohtunikud, prokurörid, aga mingil juhul „tugevalt soovitav" TRÜ õigusteaduskonna koosseisuliseks õppejõuks soovijatele). Kuna NLKP kuulumisel tuli haritlastele eelistada töölisi ja talupoegi, siis statistikaga trikitamiseks võeti „potentsiaalsed" spetsialistid, kelle karjääriks oli soovitav olla NLKP liige (see tagas täiendava kontrolli), soovitati NLKP juba tudengina ülikooli lõpukursustel. Kuna ülikoolis oli teada, et A. Kiris läheb tööle prokuratuuri ja ehk tuleb tagasi ülikooli õigusteaduskonda, siis oli ta nende noorte juristide seas, kes ülikoolist lahkudes olid juba partei liikmed. Advig Kiris oli aastast 1960 NLKP liige, aastatel 1975–1985 oli ta TRÜ parteikomitee sekretär; 1976–1986 EKP revisjonikomisjoni liige, 1986–1990 EKP Keskkomitee liikmekandidaat.
Advig Kirisel oli oluline roll Eesti juristide kutseühingu (Eesti Juristide Liidu, EJL) loomisel. Teda võib nimetada ka EJL-i n-ö maaletoojaks või EJL isaks. See protsess sai alguse veel NSV Liidu ajal, kui 1989. aastal Tallinnas loodi EJL, aga kiirelt Soome Juristide Liidu jt vaba maailma juristide kutseühingute toel sai meie juristide kutseühing rahvusvahelise juristide kutseühingute võrgustike liikmeks. Ta oli 1996–2007 Eesti Juristide Liidu president, samuti Juristide Kutseühenduse Nõukoja eesistuja. Advig Kiris jäi alati seotuks oma juurtega, ta oli pikka aega Tallinna hiidlaste seltsi president.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Riigikohtunik Hannes Kiris on Advig Kirise poeg. Sidetöötaja ja Eesti NSV asesideminister Juhan Kiris (1929–2021) oli tema vend. Riigiprokurör Rauno Kiris on Advig Kirise pojapoeg.