Ahvileivapuu
| Ahvileivapuu | |
|---|---|
 Harilik ahvileivapuu Adansonia digitata | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kassinaerilaadsed Malvales |
| Sugukond |
Kassinaerilised Malvaceae |
| Perekond |
Ahvileivapuu Adansonia L. |
Ahvileivapuu ehk baobab (Adansonia) on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnast.[1]
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonda kuulub 10 liiki, mis kasvavad troopilises Aafrikas, Madagaskaril ja Austraalias:
- Adansonia digitata – harilik ahvileivapuu
- Adansonia fony
- Adansonia gibbosa
- Adansonia grandidieri – sammas-ahvileivapuu
- Adansonia gregorii – Gregori ahvileivapuu
- Adansonia madagascariensis – madagaskari ahvileivapuu
- Adansonia perrieri
- Adansonia rubrostipa – tünn-ahvileivapuu
- Adansonia suarezensis
- Adansonia za.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied.
Ahvileivapuu tüvi on pehme ning veerohke, mahutades kuni 100 000 liitrit vedelikku.[2]Kuivaperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku.
Ahvileivapuude niin on tugev ja nende puukoor sisaldab ravitoimega adansoniini.
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav.
Sunlandi Suur baobab
[muuda | muuda lähteteksti]Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. Tänapäeval loetakse kõige jämedamaks ahvileivapuuks Lõuna-Aafrikas kasvavat Sunlandi Suurt baobabi. Tema tüve läbimõõt on 10,64 meetrit ja ümbermõõt 47 m.[3]
Nimi ja legendid ning uskumused
[muuda | muuda lähteteksti]Taime nimetus tuleneb nii loomadele kui ka inimestele söödavatest viljadest.
Ahvileivapuud kutsutakse ka pea peale pööratud puuks. Temaga seostatakse mitmeid legende. Ühe legendi järgi olevat kurat rebinud ahvileivapuu maa seest välja ning surunud baobabi oksad maa sisse, juured aga jäid õhku. Teine legend jutustab temast kui esimesest puust, kelle jumal maa peale lõi ja kuni baobab nõudmisi esitas olevat jumal vihastanud ja puu vaigistamiseks pahupidi maa sisse keeranud.
Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Aleksei Turovski, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp, Krista Kaur. "Ahvileivapuust ämblikliiliani. Loomanimedega taimi meilt ja mujalt" (2012). Lk 13. Menu Kirjastus. ISBN 978 9949 495 09 2
- ↑ https://web.archive.org/web/20131203103518/
- ↑ https://web.archive.org/web/20080106151314