Aindu
| Aindu | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 5,9 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 30 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1147[3] | |
| Koordinaadid: 58° 24′ N, 25° 36′ E | |
  | |
 |
Aindu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Külas on 46 elanikku.
Aindu külast voolavad läbi Valuoja ja Uueveski oja, Karula järve ääres asub hilisrauaaegne asulakoht. Külas leidub mitu pärandkultuuri objekti ja looduskaitse all olevat ala. Aindu on oluline transpordisõlm, seda läbivad Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Aindu küla läbivad Tallinna–Viljandi raudteeliin ning Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee. Külast saab Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee 45. kilomeetril alguse Viljandi tee ja samal kilomeetril lõppev Epra–Sürgavere–Klaassepa tee.
Külas asuvad järgmised bussipeatused: Aindu peatus Viljandi teel, Klaassepa peatus Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteel ja Klaassepa peatus Epra–Sürgavere–Klaassepa tee.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Küla piirneb põhjas Võistre, kirdes Tobraselja, idas Karula, kagus Peetrimõisa, lõunas Jämejala, edelas Mustivere, läänes Pärsti ja loodes Kookla külaga.
Läbi Aindu idaosa ja osaliselt idapiiril voolab Valuoja, läbi põhjaosa voolab Pärsti oja, kirdepiiril voolab Polli oja, idapiiril voolab Uueveski oja ja asub Karula järv.
Looduskaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Aindus asub looduskaitsealune puistu Aindu põlispuude grupp[4] pindalaga 4,7 ha[5]. Osaliselt külas asuv Karula järv kuulub Uue-Võidu maastikukaitseala koosseisu.
Aindus asub I kaitsekategooria alla kuuluva väike-konnakotka kaitseks loodud püsielupaiga sihtkaitsevöönd[6][7].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Aindu küla kuulus varem Viljandi kihelkonda Vana-Pärsti mõisa alla. Nõukogude okupatsiooni perioodil asus küla Viljandi rajoonis ja kuulus Saarepeedi külanõukogu alla[8]. Aastatel 1991–2013. kuulus küla Saarepeedi valda. Aastast 2013 kuulub küla Viljandi valda.
Külas on tegutsenud J. Gagarini nimeline näidissovhoos[8] ja Lembitu kolhoos.
Külas asuvas Jutu talu ostis 1887. aastal varem Abjas elanud kõrtsmik Jaan Perna[9]. Talus elas lapsena Jaani poeg, eesti arhitekt ja sõjaväelane, kolonelleitnant Artur Perna[10]. Tänapäeval seisab Jutu taluhäärber tühjana.
Pärast 1967. aastat õgvendati Imaverest Viljandisse läinud maanteetrassi Miti tammealleest kuni Aindu talu ait-kuivatini. 1980. aastatel ehitati külas uus liiklussõlm praeguse Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee jaoks.
1983. aastal tehti Aindus geoloogilisi puurimisi, puuraugust Aindu H-420 pärit 43 puursüdamiku kasti on hoiul TTÜ Särghaua hoidlas[11].
Pärandkultuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Pärandkultuuri objektidest asuvad Aindus Aindu karjamõisa juurde kuuluvad Aindu ait-kuivati[12], Aindu karjamõisa laut[13], Aindu park[14] ja Aindu talu allee[15], endise Tallinna maantee ääres asuv Klaassepa kõrts[16], Tobra külas asuva endise vesiveski juurde kuulub Tobra park[17], Miti tammeallee[18], endise Jutu-Kaljapulga talu juurde kuuluvad Jutu taluhäärber[19], Jutu silotorn ja karjalaudad[20].
Arheoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]
Aindu karjamõisa ligidal Karula järve ja Viljandi tee vahel asub tõenäoliselt 9. sajandil alguse saanud[21] asulakoht[22].
1992. ja 1993. aastal asulakohas toimunud arheoloogilistel päästekaevamistel uuriti läbi pea 200 m² suurune ala. Leidude hulgas oli lõhkipõlenud kive ning keraamikat, loomaluid, koldeasemeid, suur võti, odaots ning hilisrauaaegne käevõru samuti ka ehitiste jäljed (nt palkhoonete vundamendid ja oletatav püstkoja ase).
Kuigi Aindu asulakoha alguseks peetaks tõenäoliselt 9. sajandil, siis mõned väljakaevamistel leitud tekstiilkeraamika killud ja kultuurkihi alaosadest võetud süsinikuproovide dateeringud võimaldavad oletada varasemat algust eelviikingiajal. Hilisrauaaja perioodi kohta oletatakse, et asulakohas võis olla tegu väikese küla või, suurema tõenäosusega, üksiktaluga. Keskajal on asulas näha inimtegevuse intensiivsuse vähenemist. Juhuleidude põhjal on näha inimtegevuse järjepidevus Aindu asulakohas kuni 16.–17. sajandini[21].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 31.05.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Aindu põlispuude grupp Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Aindu põlispuude grupp keskkonnaportaalis
- ↑ Aindu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd keskkonnaportaalis
- ↑ Aindu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd keskkonnaportaalis
- ↑ 8,0 8,1 Aindu Eesti entsüklopeedia veebiversioonis
- ↑ Heiki Pärdi (2007). "Halliste kihelkonna taluhäärberid – moodsa taluelu sümbolid" (PDF). Viljandi Muuseumi aastaraamat.
- ↑ "Arhitekt Artur Perna 50-aastane". Päewaleht, nr. 119. 3. mai 1931.
- ↑ "Eesti geokogude infosüsteem". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2016. Vaadatud 4. augustil 2016.
- ↑ Aindu ait-kuivati Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Aindu karjamõisa laut Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Aindu park Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Aindu talu allee Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Klaassepa kõrts Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Tobra park Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Miti tammeallee Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Jutu taluhäärber Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Jutu silotorn ja karjalaudad Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ 21,0 21,1 Juurik, Riina. "Edela-Eesti asustusmuster pronksiajast hilisrauaaja lõpuni, Magistritöö" (PDF).
- ↑ Aindu asulakoht kultuurimälestiste riiklikus registris