Al-Qā‘idah

Al-Qā‘idah lipp araabia keeles kirjutatud šahadaga

Al-Qā‘idah (kasutatakse ka kirjapilte al-Qaida, al-Qaeda ja al-Quaida; lühend AQ) on 1988. aastal rajatud rahvusvaheline sunniidi islamistlik radikaalne liikumine.

Al-Qā‘idah' võrgustiku 2001. aasta 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise järel käivitati maailmas Ameerika Ühendriikide algatatud programm "Terrorismivastane sõda".

Al-Qā‘idah tekkis pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui Afganistanist lahkusid võitlejad oma kodumaale, aga võitlejatevahelised suhted jäid püsima. 1990. aastate algul siirdus Al-Qā‘idah' tuumik Sudaani, mille islamistlik valitsus ei teinud midagi terrorirühmituse treeninglaagrite ja logistikabaaside tegevuse takistamiseks. Sudaani aastate jooksul lõi Al-Qā‘idah haruorganisatsioonid kümnetes riikides, sealhulgas Lääne-Euroopas, ja seadis sisse kontaktid terrorirühmitustega üle maailma. Seni vaid mõttekaaslaste ühendus, kujunes Al-Qā‘idah terviklikuks struktuuriks.

On neid, kes arvavad, et organisatsioonil on ülemaailmne haare ja agendid paljudes riikides, kes on vastavate käskude saamisel valmis tegutsema. Niisugust arvamust on levitanud mitme terrorivastases sõjas osaleva riigi valitsused. On aga ka arvatud, et Al-Qā‘idah ei ole niivõrd ühtne organisatsioon ega hästiorganiseeritud võrgustik, kuivõrd üksteisest sõltumatute terroriorganisatsioonide kasutatav kaubamärk. Kõige kriitilisemate arvamuste kohaselt on tegemist poliitikute ja meedia loodud fiktsiooniga.

Väide, et CIA lõi Al Qaida, pole õige. CIA rahastas ja varustas sõjakaid muslimeid võitlemiseks NSV Liidu mõjuvõimu vastu Afganistanis aastatel 1979–1980. Al-Qā‘idah loodi kaheksa aastat hiljem.

Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva Ameerika Ühendriikide valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Qā‘idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet.

Ajaloost

Rühmitus sai alguse ajast mil toimus Nõukogude-Afganistani sõda, kus ühel pool sõdisid NSV Liit ja Afganistani marksistid ning teisel pool Mujahideenid, keda toetas USA. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mujahedeenid džihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat, kes said aastas 600 miljonit dollarit Saudi Araabia valitsuselt ja ka rikkamatelt saudidest üksikisikutelt, keda vahendas Usāmah ibn Lādin. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam ja bin Lādini poolt 1984. aastal Peshawaris, mis asub Pakistanis. Alates 1986 alustati värbamist keskusega Brooklyn Atlantic avenüül. Tuntud isikute hulgas töötas keskuses ka "topeltagent" Ali Mohamed, keda FBI eriagent Jack Cloonan kutsus "bin Ladeni esimeseks treeneriks" ja "Pime Šeik" Omar Abdel-Rahman, mujahideenide Afganistani värbamisjuht.

Al-Qā‘idah arenes välja rühmitusest Maktab al-Khidamat (Teenuste büroo), muslimite organisatsioonist, mis rajati 1980 selleks, et finantseerida ja värvata välismaiseid mujahadeene NSV Liidu vägede vastu Afganistani sõjas. Selle asutas Abdullah Yusuf Azzam, Palestiina islamist. Maktab al-Khadamat organiseeris majutust Peshawaris Pakistanis, mis on Afganistani piiri lähedal ja paramilitaarseid õppelaagreid Afganistanis. Azzam veenis bin Lādinit, et ta ühineks MAKiga ja finantseeriks tänu oma tutvustele Saudi kuningliku pere ja naftamiljardäridega mujahideene. Välismaised mujahedeeni vabatahtlikke oli kokku 43 riigist ning aastatel 1982–1992 osales neid 35 000 inimest.

NSV Liit väljus sõjast 1989. aastal. Pärast nõukogude vägede väljumist soovisid mõned mujahedeenid laiendada oma operatsioone ka mujale maailma, nagu Iisraeli ja Kašmiri. Loodi mitmesuguseid organisatsioone ja üks neist kandis nime Al-Qā‘idah, mille formeeris Usāmah ibn Lādin 11. augustil 1988. Usāmah ibn Lādin soovis mittesõjalisi operatsioone maailmas; Azzam eelistas sõjalisi. Kui Azzam 1989. aastal mõrvati, ühinesid paljud MAKi liikmed ibn Lādini organisatsiooniga.

Novembris 1989 Ali Mohamed, endine erijõudude seersant Fort Braggis Põhja-Carolinas, lahkus teenistusest ja kolis Santa Clarasse Californias. Ta läks Afganistani ja Pakistani ja "ühines bin Lādini plaanidega."

Al-Qā‘idah Iraagi sõjas

18. aprill 2010 tapeti Tikrises Ameerika Ühendriikide – Iraagi ühisoperatsiooni käigus Abu Ayyub al-Masri ja Abu Omar al-Baghdadi, al-Masri oli Al-Qā‘idah sõjaline juht Iraagis ja Omar al-Baghdadi Iraagis tegutsevate Al-Qā‘idah katusorganisatsiooni juht.

Al-Qā‘idah' allorganisatsioonid

Iraagi AQ, Araabia poolsaare AQ, Mahgrebi AQ, Sroupe Salafiste pour La Prédication et le Combat, Jema´ah Islamiyah, Abu Sayyafi rühmitus, jne. Rohkem kui 60 riigis.

Vaata ka

• Al-Qā‘idah Jeemenis
• Shura Majlis, Al-Qā‘idah' tegevuse staap
• Abū Muş‘ab az-Zarqāwī, Al-Qā‘idah' Iraagi haru juht
• Ramzi Binalshibh, Al-Qā‘idah' logistikajuht
• Šeik Saeed al Saudi, Osama bin Ladeni õemees ja Shura Majlisi liige;
• Zuhaib al Zahibi (-17. detsember 2009 Põhja-Waziristanis)
• Abdullah Azzam al Saudi (19. november 2008)
• Mustafa Abu Yazid ehk Saeed al Masri
• Ilyas Kashmiri
• Abu Sayyaf, Al-Qā‘idah Filipiinide haru Abu Sayyaf Grupp juht
• Adam Gadahn, American al Qaeda spokesman
• 11. septembri terrorirünnakud
• Haqqani
• An-Nuşrah' Rinne

Välislingid

• "Al-Qaeda leader in TV interview" BBC NEWS, 22. juuli 2008
• Holger Roonemaa. Ragnar-Aleksander Jõgi: al-Qaidast on saanud ideoloogia ja seda sõjaväega ei võida, Eesti Päevaleht, 6. juuli 2010