Aleksis Kuusik
Aleksis Kuusik (22. mai 1886 – 24. september 1956 Tallinn) oli õpetaja ja koolijuht.
Aleksis Kuusik lõpetas aastal 1907 Tallinna Aleksandri gümnaasiumi. Asus aastal 1908 edasi õppima Moskva Ülikooli. Lõpetas aastal 1912 Moskva Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna I järgu diplomiga ja asus tööle õpetajana Valmiera reaalkoolis ja Valmiera tütarlastegümnaasiumis. Aastal 1918 kinnitati Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi füüsika, matemaatika ja kosmograafia õpetajaks. Kui 18. novembril seoses Vene punaväe pealetungiga algas Eesti Vabadussõda, läks ta koos teiste noorte meesõpetajatega Vabadussõtta ja oli kooliõpetajate rooduülema asetäitja ja I rühma jaoülema kohusetäitja.
10. juulil 1919 valiti ta Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi direktoriks, oli selles ametis 19. augustini 1940. Seejärel jätkas ta (ümbernimetatud Tallinna I Keskkoolis) tööd õpetajana. Novembris 1944 kinnitati ta taas kooli direktoriks ja oli selles ametis kaks aastat. Aastatel 1946–1948 jätkas ta tööd füüsikaõpetajana Tallinna I Keskkoolis. Aastatel 1948–1954 töötas ta Haridusministeeriumi õppevahendite baaskaupluse direktorina; aastal 1954 jäi pensionile. Suri aastal 1956 operatsioonijärgse tüsistuse tõttu haiglas; maeti Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli kooli- ja kirjamees Timotheus Kuusik, vend Vladimir Kuusik oli Viljandi, Tartu ja Tallinna ringkonnakohtu esimees, õetütar Vive Tolli on graafik. Ta abiellus aastal 1909 Kadri (Jekaterina) Jansoniga (1882–1965), kellega tal oli kaks poega: Aleksei (1910–1988) ja Maksimilian (1911–1970 Austraalias). Aastal 1939 sündis kooselust Ella Lipandiga poeg Andrus.
Tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Johann Kleiber Füüsika õpiraamat keskkoolidele. Praktiliste ülesannete ja 732 joonisega. Saksa keelest tõlkinud Aleksis Kuusik. Tallinn: Muravei, 1922 (2. trükk 1924)