Ambleteuse

Ambleteuse
[ ɑ̃blətøz ]
Pindala: 5,5 km²
Elanikke: 2001 (1.01.2021)
Koordinaadid: 50° 49′ N, 1° 36′ E

Vaubani Fort Mahon ja Slacki jõgi Ambleteuse'is

Ambleteuse (lääneflaami: Ambeltuwe) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Ajalugu

Ambleteuse sai alguse mõnest hütist koosneva asundusena luidete vahel, millest omal ajal andsid naabrid Audresselles'ist selle elanikele pilkava nimetuse "carcahuttes" (vanadest paadikeredest valmistatud hütid). Selle olemasolu põhjus on seotud erinevate sissetungijate ajutiste vajadustega vallutada inimesi mõlemal pool La Manche'i. Ambleteuse on üks kandidaatidest sadamale, kust Julius Caesar 54. aastal eKr sissetungiks Suurbritanniasse teele asus, kuigi Boulogne-sur-Mer on tavaliselt aktsepteeritud koht.

Ambleteuse'i nime päritolu on endiselt ebakindel. Mõned teadlased väidavad, et sellel on keldi päritolu (Ambleat), kuid see ei välista etümoloogiat "Hamel Thuys", mille said saksid 6. sajandil, kuna ka nemad kasutasid sadamat Suurbritannia saarele rändamisel.

Inglismaa kuningas Henry VIII lasi sinna 1546. aastal kaks kindlust ehitada, et säilitada võimudemonstratsioon Prantsuse kuningate suhtes. Ambleteuse valiti alternatiivseks sadamaks ja seda kutsuti 'Newhaven'. Teist kindlust Gris-Nezi neemel kutsuti 'Blackness'. Prantsuse Henri II väed vallutasid need lõpuks 1549. aastal. Henri, olles tapnud kõik inglise vangid, leidis seejärel kindlusest kivisöevaru. See oli esimene kord, kui selle kasutamist kontinendil märgati.

17. sajandi lõpus ehitas Vauban Slacki jõe suudmesse Fort Mahoni. See on ainus tollest ajastust pärit rannikukindlus, mis on Prantsusmaal säilinud tänu taastamisele, mida propageerisid dr. Méraut ja geoloog Monsieur Destombe, kes lõid 1960. aastal koos "Ambleteuse'i Fordi sõprade ühingu".

Napoleon muutis Slacki estuaari, et luua sadam, kust ta kavatses 1805. aastal Inglismaale tungida. Sadama vundamendid on näha tänaseni.

19. sajandi lõpus sai Ambleteuse'ist Lille'i ja Pariisi elanike jaoks populaarne puhkusepaik. Keskklass oli hakanud huvi tundma meres suplemise ja jahipidamise, laskmise ja kalapüügi vastu. Kodanliku elu õhkkonna täiendamiseks ehitati lahte austripeenrad.

Teise maailmasõja ajal langes piirkond Saksa sõjaväe okupatsiooni alla. Ümbruskonda oli ehitatud koonduslaager. Aastatel 1941-1943 paigaldasid Organisation Todt Saksa insenerid Atlandi valli kallal töötades kindlusesse suurtükiväe jaoks punkrid. Jõe lahte ehitasid nad ka oru üleujutamiseks lüüsid, et vältida liitlaste dessanti.

Vaatamisväärsused

Slacki estuaar

• Slacki jõe laht oma haruldaste taimedega
• Kindlus, mille Vauban ehitas 17. sajandil
• Saint-Pierre'i kabel
• Teise maailmasõja muuseum
• Inglise kindluse jäänused
• Belle époque'i villad
• Avalikud aiad

Inimesi

• Julius Caesar võis ehitada sinna oma sadama, et valmistuda sissetungiks Suurbritanniasse
• Ambleteuse'i Püha Peetrus (7. sajand)
• Henri II, Ambleteuse'i vabastaja Inglise võimu alt
• Napoleon Bonaparte, kes ehitas sinna teise sadama, et valmistuda sissetungiks Suurbritanniasse
• Jean Paul Destombe, geoloog, kes määras kanalitunneli teekonna mere all
• Maurice Boitel, kunstnik

Vaata ka

• Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend