Amnion
|
See artikkel räägib lootekestast; vesikestaks nimetatakse ka hüdrosfääri. |
Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.[1]
Esineb roomajatel, lindudel ja imetajatel (sealhulgas ka inimestel), nende ühisnimetus on amnioodid.[2]
Amnioni areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Loote embrüonaalne areng toimub naise kehas. Amnion tekib lootevälisest ektodermist ja seda katvast mesenhüümist. Amnioni membraani sisekest sisaldab hulgaliselt kattekoerakke. Amnionipõieke areneb ja moodustab kogu loodet ümbritseva amnioniõõne. Õõs hakkab alates 4. arengunädalast täituma amnionivedelikuga.[3][4]
Alates 10. arengunädalast kuni 12. arengunädalani liitub amnioniga kõldkest.
Amnioni biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Amnion sisaldab rohkelt lipiide: kolesterooli, triglütseriide ja vabu rasvhappeid, fosfolipiide jt.
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Lootepõie ja lootevee põletik on amniit.
- RHK-10 O88.1 lootevee-emboolia - on haruldane eluohtlik hädaolukord (USA-s 7,7 juhtu 100 000 sünnitaja kohta, 2008), mil lootevesi, loote rakud, juuksed vms sattudes ema organismi kutsuvad esile allergilise reaktsiooni, mille tulemusel tekib emal hingamisseisak.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 36:2004.
- ↑ Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s, Veebiversioon (vaadatud 12.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Arne Lepp."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 27,29, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
- ↑ Amnion, Veebiversioon (vaadatud 12.02.2014) (inglise keeles)