Arutelu:Harilik kurgirohi

Inglise viki annab seltsiks Lamiales (iminõgeselaadsed) --Dj Capricorn 18. oktoober 2008, kell 08:21 (UTC)

Vaata Karelehelised. Andres 18. oktoober 2008, kell 09:06 (UTC)

Võib muidugi mõlemat mainida. Lähem esitus ei ole selle artikli teema. Andres 18. oktoober 2008, kell 09:20 (UTC)

Taim on üleni kaetud karvadega.

Karvu selle sõna täpses tähenduses taimedel minu meelest ei ole. Karvad on imetajatel. Siim 8. veebruar 2009, kell 22:36 (UTC)

No ma ei tea. Ei oska allikate usaldusväärsust ka hinnata, aga mulle tundub, et karvadest on igal pool juttu. Minu iidses taimede välimäärajas näiteks. Mõnes kohas on neid lausa harjaskarvadeks nimetatud. --Epp 8. veebruar 2009, kell 23:25 (UTC)

Ka näiteks "astel" on kasutusel nii zooloogias kui ka botaanikas.

EKSS annab ühe tähendusena: "taime (ka seene) kattekoe niitjas (harunenud) väljakasve, trihhoom". Ka ENE 1. väljaandes on see mõiste artiklis "Karv" sees. Kui meil tekib artikkel Karv, siis teeme lehekülje Karv (botaanika) või Trihhoom. Kuni seda lehte pole, peaks nii jääma. Andres 9. veebruar 2009, kell 10:03 (UTC)

Alapealkiri "Kirjeldus" ei ole hea.

Õli kohta peaks olema eraldi artikkel. Andres 26. detsember 2010, kell 11:37 (EET)[vasta]

Kas kusagil on näidis, millistest osadest koosneb taimeartikkel ja mis järjekorras need osad käivad ja mis on osade pealkirjad? Olen üritanud teha nii nagu enamus on teinud, siis tuleb keegi ja parandab ära, teen siis teine kord teist moodi ja keegi parandab nii nagu esimene kord oli. Segadus. Kord tõstetakse lõike edasi-tagasi (peamiselt paistab probleemiks olevat, kui nimest on kõige esimesena räägitud), siis parandatakse lõikude pealkirju (taime kirjelduse osa kohta on praegu kolm-neli eri versiooni: kirjeldus, morfoloogia, botaanilised tunnused ja veel mingi, mis hetkel ei meenu), ja siis veel see, et tarbitavast osast peaks olema eraldi artikkel, mis tähendab seda, et kõik artiklid tuleks üle käia ja tarbitava osa kohta käiv info välja korjata. Oleks kõikidel lihtsam, kui reeglid oleks paigas. Ulrika 26. detsember 2010, kell 15:47 (EET)[vasta]

Kahjuks ei ole. Lepime reeglid kokku, arutame läbi.

Seda ei ole minu teada keegi öelnud, et igal juhtumil peaks tarvitatava osa kohta eraldi artikkel olema. Ja ka neil juhtumeil, kui peaks, tuleb sellest osast artiklis ikkagi lühidalt rääkida. Nii et välja korjama ei hakka.

Mina olen märkusi teinud ainult neil juhtudel, kui miski tõsiselt häirib. Andres 26. detsember 2010, kell 20:17 (EET)[vasta]

Minu meelest ei peaks seda esimesest lausest ära võtma, et tegu on liigiga. --Epp 5. jaanuar 2011, kell 20:58 (EET)[vasta]

mu meelest ka selle väljajätmine, nt võrdle rohtaim või rohttaimeliik ei ole viga--Bioneer1 5. jaanuar 2011, kell 23:53 (EET)[vasta]

Nojah, aga lausest Harilik kurgirohi on kareleheliste sugukonna kurgirohu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim võib ka nii aru saada, et jutt on kõigist sellesse perekonda kuuluvatest rohttaimedest. Aga kas saab öelda üheaastane rohttaimeliik? --Epp 5. jaanuar 2011, kell 23:59 (EET)[vasta]

miks ei saa? Ja üldiselt tavainimene ei erista mingeid perekondi jne, ta ei tea sisuliselt, mis liikki on; tema jaoks on kurgirohi üks taim. Võib-olla natuke liialdasin--Bioneer1 6. jaanuar 2011, kell 00:05 (EET)[vasta]

No ma mõtlen seda, et üheaastane pole ju mitte liik, vaid taim. --Epp 6. jaanuar 2011, kell 00:08 (EET)[vasta]

Just.

"Liigi" juures on link, sealt saab teada, mis see on. Andres 6. jaanuar 2011, kell 00:44 (EET)[vasta]

kurgirohu perekonda kuuluv liik üheaastaseid rohttaimi. Kas see sõnastus on ikka korrektne; kas oleks parem ... kuuluv üheaastane rohttaim?--Bioneer1 6. jaanuar 2011, kell 23:18 (EET)[vasta]

Praegune sõnastus on minu meelest küll täiesti korrektne. Sellist sõnastust on kirjanduses ka kasutatud. Minu meelest oleks korrektne ka "üheaastaste rohttaimede liik".

Miks sõna "liik" ärajätmine pole hea, seda Epp ülalpool ütles. Andres 7. jaanuar 2011, kell 08:44 (EET)[vasta]