Arvutusjõudlus

Arvutusjõudlus näitab arvutisüsteemi andmetöölemisvõimekust.

Peamine arvutusjõudluse määraja on protsessor. Jõudlus sõltub nii protsessori arhitektuurist kui ka taktsagedusest.

Arvutusjõudlus on lõplik, s.t protsessor teeb mingi arvu taktide kohta mingi hulga operatsioone ja ei ole võimeline seda piiri ületama.

Arvutusjõudlust kui ressurssi ei saa hilisemaks kasutamiseks salvestada – protsessor suudab mingi hulga taktide jooksul teha mingi hulga operatsioone. Kui neid operatsioone hetkel ei teostata, siis see ressurss läheb lihtsalt kaotsi.

Arvutusjõudlust iseloomustavad mõõtühikud on näiteks taktsagedus ja täidetavate käskude hulk ajaühikus (MIPS-id ja FLOPS-id). Taktsageduse kasutamine erineva arhitektuuriga arvutite jõudluse hindamisel pole kuigi informatiivne, sest erinevate käskude täitmiseks kulub erinev arv taktimpulsse. Seepärast kasutatakse täidetavate käskude arvu ajaühikus.

• MIPS – million instructions per second 'miljon käsku sekundis'. Kirjeldab, kui palju täisarvudega operatsioone suudab protsessor sekundis täita.
• FLOPS – floating point operations per second 'ujukomaarvutusi sekundis'. Erinevalt MIPS-ist väljendab protsessori jõudlust ujukomaarvutuste teostamisel.
• Jõudlus elektrilise võimsusühiku (vati) kohta ajaühikus.

FLOPS-e kasutatakse enamasti teadusarvutite võrdlemisel (näiteks koostatakse nende põhjal superarvutite edetabeleid), harilike personaalarvutite puhul pole see näitaja niivõrd oluline – nende puhul on oluline MIPS-ide hulk.

Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (ingl Institute of Electrical and Electronics Engineers, lüh IEEE) ja arvutitehnika assotsiatsioon ACM (ingl Association for Computing Machinery) annavad alates aastast 1987 välja Gordon Belli auhinda, mis on pühendatud arvutusjõudluse tippsaavutustele.

Vaata ka

• Jõudlustest