Asteegid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Asteegid olid praeguse Mehhiko alal elanud rahvas 14.–16. sajandil.
Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.
Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt Asteekide riiki. Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal.
Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid põhjas elavatelt puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga veeti sisse kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.
Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult paljude vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.
Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu, viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks; Tezkatlipoca; Tlaloc; Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli.
Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamiste eest, mida korraldati suurtes templites.
Asteekide pealinn oli keskajal üks paremini planeeritud linnasid maailmas. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna ühendasid maismaaga kolm teetammi.
Kui hispaanlased 1520. aastal Ameerikasse saabusid, ei teadnud nad midagi Kesk-Ameerika kultuuridest, nende võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest ega nende suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Hernán Cortési esimesel kohtumisel asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid ning nende templid lõhuti maha. Asteekide naabrite maiade tsivilisatsioon suutis vastu pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Asteegid |