August Kitsapea

August Kitsapea (22. juuli 1904 Raiküla vald, Harjumaa – 10. veebruar 1966 Sydney) oli Eesti sõjaväelane (major).

Elukäik

Lõpetas Tallinna Tehnikumi eeltehnikumis III aasta esimese semestri, mis vastas keskkooli 6. klassile. Asus 7. septembril 1921 Sõjakooli õppima. Lõpetas selle 1924. aastal ja ülendati nooremleitnandiks. Asus teenima Lennuväerügementi.

Õppis lennuväerügemendi õppejaoskonnas lendurite kursusel, mille lõpetas 1925. aastal. Viidi seejärel üle Tartus asunud eskadrilli nr 1 lenduriks, mis 1. aprillist 1927 nimetati eskadrilliks nr 5. Õppis alates 1927 Tartu Ülikoolis majandusteadust, kuid õpingud jäid aasta pärast pooleli. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

1929. aastal lõpetas Tallinnas asunud eskadrillis nr 9 lendurinstruktorite kursuse ning töötas järgmisel aastal mõned kuud sama eskadrilli instruktorina. 1. juulist 1930 viidi üle Tartus loodud Üksikusse Lennuväedivisjoni nr 2 ning määrati I salga ülema kohale. 1932. aasta suvel kuulus lendurite hulka, kes tõid Inglismaalt Eestisse Avro 626 tüüpi õppelennukid. 20. oktoobrist 1936 määrati ÜLD nr 2 tehnikajaoskonna ülema kohale. 20. juulist 24. oktoobrini 1939 oli lähetuses Inglismaal, et vastu võtta sealt ostetud Supermarine Spitfire ja Westland Lysanderi tüüpi lennukid. Alanud sõja tõttu jäid lennukid saamata. 24. aprillist 1. juunini 1940 viibis Saksamaal seoses sealt ostetud luurelennukite Henschel Hs 126B-1 kojutoomisega.

Annekteeritud Eestis loeti alates 27. septembrist 1940 August Kitsapea teenistuses olevaks Lennuväe baasi juures, kuna Lennuväedivisjoni nr 2 tehnikajaoskonna varad olid koondatud sinna. 1. oktoobrist 1940 vabastati ta ametikoha koondamise tõttu ametist ning lähetati Sõjavägede Staapi kindralmajor Jaan Kruusi käsutusse. 31. oktoobril 1940 määras uus võim ta Eesti 2. Lennuväedivisjoni likvidaatori abiks ning 10. novembril 1940 vallandati ta teenistusest koosseisude koondamise tõttu. Kitsapea töötas seejärel Rapla Masintraktorijaamas vanemmehaanikuna.

1941. aasta suvel võitles taganevate Nõukogude sõjaväeosade vastu Hirvelaane pataljonis, pärast major Hans Hirvelaane langemist 20. septembril 1941 Rapla lahingus võttis August Kitsapea pataljoni juhtimise üle. Pärast pataljoni likvideerimist määrasid Saksa okupatsioonivõimud ta Tartu Omakaitse Maleva 7. (Jõgeva) pataljoni ülemaks. 1944. aasta alul moodustati igas Omakaitse malevas üks neljast kompaniist koosnev lahingpataljon. August Kitsapea määrati Tartu maleva lahingpataljoni ülemaks. Tartu ning Võru lahingpataljonidest moodustati Tartumaa Omakaitse lahingrügement, mis asus Peipsi järve äärde rannakaitsele.

Pärast Punaarmee sissetungi Eestisse põgenes ta 1944. aasta sügisel Saksamaale. 1947. aastal emigreerus A. Kitsapea Saksamaalt Geislingeni põgenikelaagrist Austraaliasse. Ta oli esialgu Dunlopi firmas tööline, ostis seejärel endale farmi Sydney lähedal West Hoxtonis. Hiljem töötas ta arveametnikuna kohalikus eestlasele kuuluvas firmas Marine Plastic Co Pty.

Auastmed

Nooremleitnant – 27.08.1924
Leitnant – 25.11.1927
Kapten – 19.02.1932
Major – 17.02.1939

Tunnustus

1931 – Läti sõjaväelenduri märk

Kirjandus

Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad". Külim, Tallinn 2011

Välislingid