Badeni vabariik

	Badeni vabariik; Republik Baden 1918–1945
	Badeni vabariigi lipp Badeni vabariigi vapp
Valitsusvorm	Vabariik
Pealinn	Karlsruhe
Pindala	15 070 km²
Rahvaarv	2 312 462 (1925)
Riigikeeled	Saksa keel
Hümn	"Badnerlied"

Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918. Nüüd on see Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa osa.

Ajalugu

Pikemalt artiklis Badeni suurhertsogiriik

Revolutsioon Badenis

Revolutsiooniohuga Saksa keisririigis otsustas Badeni suurhertsogkonna valitsus esimese maailmasõja lõpupäevadel, 2. novembril 1918 korraldada valimisreformi, kuid see ei suutnud monarhiat enam päästa. 8. novembril loodi Lahris ja Offenburgis tööliste ja soldatite nõukogud. Järgmisel päeval loodi sellised nõukogud Mannheimis ja Karlsruhes ning kogu Badeni valitsus astus tagasi.

10. novembril moodustati Karlsruhes ajutine valitsus ja järgmisel päeval kogunesid erinevad revolutsioonilised nõukogud. 13. novembril loobus suurhertsog Friedrich II kõigist valitsusametitest ja 22. novembril ka troonist. See sündis peaaegu nädal enne keiser Wilhelm II troonist loobumist.

Ajutine valitsus kuulutas 14. novembril 1918 välja Badeni Vaba Rahvavabariigi (Freie Volksrepublik Baden) ja 5. jaanuari 1919 uute valimiste päevaks.

Vabariik

Rahvusassamblee loodi 12. jaanuaril 1919. Selles kujunes tugevaimaks parteiks kristlik-demokraatlik Keskpartei, mis möödus vasaktsentristlikust SPD-st. Koos said need kaks parteid 91,5% kõigist häältest. 1. aprillil moodustas Badeni parlament (Landtag ehk maapäev) Weimari koalitsiooni liikmetest valitsuse. Aastani 1933 valitses Badenit peamiselt Keskpartei.

21. märtsil 1919 võttis maapäev ühehäälselt vastu uue põhiseaduse. Rahvahääletus kiitis põhiseaduse heaks 13. aprillil. See rahvahääletus oli esimene Saksa ajaloos ja Badeni põhiseadus oli ainus, mis pandi Saksamaal Weimari vabariigi ajal rahvahääletusele.

Natside võim

Baden, nagu ka kõik teised Saksa liidumaad, oli aastal 1933 osaline Gleichschaltung'i ('tasalülitamise') protsessis, mis kaotas tõhusalt kõigi liidumaade iseseisvuse. Badeni valitud president asendati natside nimetatud juhi Walter Köhleriga, kuigi haldusvõim oli selles piirkonnas tegelikult Robert Heinrich Wagneril, kes oli Badeni Gauleiter ('piirkonnajuht') ja Alsace-Lorraine'i Reichsstatthalter (riigiasehaldur). Aastatel 1940–1944 oli Badeni Gau ('piirkond') ümber nimetatud Baden-Elsassiks ja ulatus lääne poole, kaasates enamiku Alsace'ist.

Pärast sõda

Liitlaste okupatsiooniga sõjajärgsel Saksamaal jagunes Baden Ameerika ja Prantsuse okupatsioonitsoonide vahel. Jaotus tehti nii, et Karlsruhet ja Münchenit ühendav Autobahn (tänapäeval A8) oli täielikult Ameerika tsoonis. See põhjapoolne ameeriklaste hallatud ala sai 19. septembril 1945 Württemberg-Badeni osaks, samas lõunaosa (tuntud kui Lõuna-Baden või lihtsalt Baden) läks Prantsuse haldusalasse.

Need kaks Badeni osa ühendati taas ja liideti endise Württembergi liidumaaga 23. aprillil 1952, nii moodustati uus Baden-Württembergi liidumaa.

Haldus

Baden oli jagatud neljaks haldusüksuseks (Landeskommissärbezirk, sarnane tänapäevase Regierungsbezirk'iga) Karlsruhe, Mannheimi, Freiburgi ja Konstanzi baasil. Need üksused jagunesid edasi kokku 53 Amtsbezirk'iks (aastast 1924 oli neid 40). Need omakorda jagati kokku 1536 omavalitsuseks.

Juhid

1921. aasta põhiseaduse järgi valiti Badeni president Badeni maapäeva liikmetest üheaastaseks ametiajaks. Pärast Gleichschaltung'it valitsesid Badenit natside nimetatud ametnikud.

	Nimi	Asus ametisse	Lahkus ametist	Partei
President
1	Anton Geiß	10. november 1918	14. august 1920	SPD
2	Gustav Trunk	14. august 1920	23. november 1921	Keskpartei
3	Hermann Hummel	23. november 1921	23. november 1922	DDP
4	Adam Remmele	23. november 1922	23. november 1923	SPD
5	Heinrich Köhler	23. november 1923	23. november 1924	Keskpartei
6	Willy Hellpach	23. november 1924	23. november 1925	DDP
-	Gustav Trunk	23. november 1925	23. november 1926	Keskpartei
-	Heinrich Köhler	23. november 1926	3. veebruar 1927	Keskpartei
-	Gustav Trunk	3. veebruar 1927	23. november 1928	Keskpartei
-	Adam Remmele	23. november 1927	23. november 1928	SPD
7	Josef Schmitt	23. november 1928	20. november 1930	Keskpartei
8	Franz Josef Wittemann	20. november 1928	10. september 1931	Keskpartei
-	Josef Schmitt	10. september 1931	11. märts 1933	Keskpartei
Reichsstatthalter ja Gauleiter
	Robert Heinrich Wagner	11. märts 1933	aprill 1945	NSDAP
Nimetatud peaminister
	Walter Köhler	8. mai 1933	aprill 1945	NSDAP

Vaata ka