Mine sisu juurde

Beastie Boys

Allikas: Vikipeedia
Beastie Boys
Beastie Boys 2009. aastal, vasakul paremale: Ad-Rock, MCA and Mike D
Beastie Boys 2009. aastal, vasakul paremale: Ad-Rock, MCA and Mike D
Päritolu Ameerika Ühendriigid, New York
Stiilid räpp, hiphop, punk, rokk, New York hardcore, alternatiivrokk
Tegev 1979–2012
Plaadifirma Def Jam, Grand Royal, Capitol
Veebileht beastieboys.com
Koosseis
Michael Diamond (Mike D)
Adam Yauch (MCA)
Adam Horovitz (Ad-Rock)
Michael Schwartz (Mix Master Mike)
Endised liikmed
DJ Hurricane
Kate Schellenbach
John Berry

Beastie Boys oli Ameerika Ühendriikide hiphopansambel. Sellesse kuulusid Michael Diamond (esinejanimi Mike D), Adam Yauch (MCA) ja Adam Horovitz (Ad-Rock), sajandivahetusel lisandus Michael Schwartz (Mix Master Mike).

Beastie Boys alustas tegutsemist hardcore-punkbändina 1979. aastal, kuid lülitusid kiiresti ümber hiphopile ja räpile. 1986. aastal ilmunud album "Licensed to Ill" pani aluse nende edasisele karjäärile räppbändina. Beastie Boys on tuntud eklektilise muusikastiili, naljatleva ja ninaka intervjuude andmise stiili ning arusaamatute kultuuriviidetega pikitud ja kitšilike laulusõnade poolest.

Beasty Boysi plaate on müüdud Ameerika Ühendriikides üle 26 miljoni ja kogu maailmas üle 50 miljoni.[1] Beasty Boys oli üks kõige pikemat aega tegutsenud hiphopansambleid. 2007. aastal pääsesid nad kolmanda hiphopansamblina rock'n'roll'i kuulsuste halli. Samal ajal suri MCA vähki.[2]. 2014. aastal kinnitas Mike D, et Beastie Boys on laiali läinud.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Varane periood

[muuda | muuda lähteteksti]

Beastie Boysi eellugu ulatub 1979. aastasse, kui loodi bänd The Young Aborigines. Selle trummar Michael Diamond kutsus 1981. aastal Adam Yauchi bassi mängima. Seejärel sündis koos kitarrist John Berryga otsus muuta bändi nimi Beastie Boysiks. Bändi algkoosseisus olid Adam Yauch bassil, Kate Schellenbach trummidel, John Berry kitarril ja laulja Michael Diamond. Esimene kontsert peeti Berry kodus Yauchi 17. sünnipäeval. 1982. aasta alguses andsid nad välja esimese EP – "Polly Wog Stew". Aastal 1983, kui John Berry hakkas bänditegemise vastu huvi kaotama, liitus bändiga tema asemel beastiede fänn ja kitarrist Adam Horovitz. Bänd hakkas stiilipuhta pungi kõrval avastama hiphoppi, Grandmaster Flashi ja Sugarhill Gangi mõjuväljas ilmus esimene selgelt räppsingel "Cookie Puss". Sellest sai New Yorgi underground-klubides otsekohe hitt.[4]

Kuulsuse algus

[muuda | muuda lähteteksti]

1984. aastast kuulus Beastie Boys plaadifirma Def Jam alla. Bänd sai ka uue imago: Beastie Boysist sai kolmemeheline räppbänd. 1985. aastal oli bänd Madonna "The Virgin Touri" soojendusesineja Põhja-Ameerikas ning käis koos Run DMC, Whodini, LL Cool J ja Timex Social Clubiga koos turneel "Raising Hell". Turnee ajal välja tulnud singel "Hold it Now, Hit It" jõudis Billboardi riiklikku R'n'B ja tantsuedetabelitesse.

1986. aasta lõpus ilmus Beastie Boysi esimene täispikk album "Licensed to Ill". Sellest sai 1980. aastate edukaim räppalbum ning esimene räppalbum, mis vallutas Billboardi albumiedetabeli (ja püsis seal järjest viis nädalat). Albumit müüdi viis miljonit eksemplari. Plaadi kuulsaimast loost "Fight for Your Right" (video autor Ric Menello) sai MTV-s ülimängitud video. 1987. aastal järgnes plaadile turnee, mille kulgemist varjutasid kohtuasjad ja süüdistused, et bänd provotseerib publikut. Pärast "Licensed to Illi" ilmumist vahetas bänd plaadifirmat, liitudes Capitol Recordsiga.

1989. aastal ilmunud teine album, "Paul's Boutique", annab märku bändi küpsemisest. Plaadifirma jaoks oli müük debüütalbumiga võrreldes aga pettumus, kuigi singel "Hey Ladies" oli edetabelites suhteliselt edukas. Seda eriliselt sämplirohket oopust peetakse siiski üheks Beastie Boysi tugevamaks teoseks[5]. Samuti on see üks hiphopi rajakividest intrigeeriva ja mitmekihilise sämplite kasutamise poolest[6].

Stiililine küpsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast pausi järgnes aastal 1992 album "Check Your Head", mille bänd andis välja juba oma plaadifirma Grand Royal Records all. Varasematest albumitest erines uus plaat selle poolest, et bändiliikmed mängisid ise pille (Diamond trumme, Yauch bassi, Horovitz kitarri) ning kutsusid appi klahvpillimängija Mark Ramos Nishita (esinejanimi Money Mark). "Check Your Headi" helimaastik oli samuti kirev: räpp, hiphop, funkist ja džässist inspireeritud lood ("Lighten Up", "Something got to Give"), hardcore-punk ("Time for Livin'")... Plaadi produtseeris Mario Caldato Jr., kellest sai bändi pikaajaline produtsent. Valminud album saavutas Ameerika topeltplaatinaplaadi staatuse. Edukamad singlid olid "So What'cha Want" ja "Pass the Mic".

1994. aastal ilmus plaat "Ill Communication", mis ületas eelmise albumi edu. Singlist "Sabotage" (video Spike Jonze) sai rokivideote edetabelis tõeline hitt, "Get it Together" jõudis Billboardi tantsumuusika edetabeli esikümnesse ning "Sure Shot" lõikas loorbereid tantsuhitina. Samal ajal ilmutas bänd ka albumi "Same Old Bullshit", mis koondas varast loomingut.

1997. aastast tänapäevani

[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal naasis Beastie Boys New Yorki, et hakata töötama uue albumi kallal. Aasta hiljem juulis välja tulnud album "Hello Nasty" oli varasematest plaatidest stiiliselt erinev: naturaalsete pillide kasutamisest olid peaasjalikult loobutud, naastud oli juurte juurde, millest andis märku DJ Michael Schwartzi (esinejanimi Mix Master Mike) kasutamine. Plaat oli väga edukas: edetabelite esikoht vallutati Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Saksamaal, Austraalias, Hollandis, Uus-Meremaal ja Rootsis. 1999. aastal Grammy auhindade jagamisel võitis bänd auhinna nii parima alternatiivmuusika ("Hello Nasty" eest) kui ka parima räpploo kategoorias ("Hello Nasty" singli "Intergalactic" eest).

1999 ilmus duubelplaat "The Sounds of Science", mis koondas bändi loomingu paremikku. Bändiliikmed hakkasid tegelema ka muude projektidega: Yauch keskendus Tiibeti küsimusele, Diamond avastas end kantrimuusikas, andes Country Mike'i nime all välja albumi "Country Mike's Greatest Hits" (2000), ja tegeles koos Beastie Boysi esimese produtsendi Rick Rubiniga projektiga World of Hustle ning Horovitz arendas projekti BS 2000.

2004. aasta juunis ilmus kauaoodatud album – "To the 5 Boroughs". See oli esimene album, mille Beastie Boys oli ise produtseerinud. 2007. aastal tuli välja seitsmes stuudioalbum, "The Mix-Up", mis sai 2008. aastal Grammy parima instrumentaalpopalbumi kategoorias.

15. septembril 2009 ilmuma pidanud album "Hot Sauce Committee, Pt. 1" lükati teadmata ajaks edasi, sest Yauchil diagnoositi vähk[7].

2010. aasta lõpus teatas bänd, et annab välja "Hot Sauce Committee, Pt. 2" nagu planeeritud. Album ilmuski 2011. aasta alguses.

Heategevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1994. aastat hakkas Beastie Boys tegelema heategevusprojektidega, keskendudes peamiselt Tiibeti küsimusele. Bändis on selle eestvedaja olnud Adam Yauch, kes on astunud budistlikku usku[8]. 1994. aastal osales bänd Milarepa Fondi jaoks raha kogumisel ning 1996. aastal organiseeris Yauch San Franciscos kahepäevase Tiibeti vabastamise festivali. 1995. aastal müüki paisatud kontserdipiletite pealt läks heategevusse dollar pileti kohta.

Beastie Boys muutus poliitiliselt aktiivsemaks pärast 11. septembri terrorirünnakuid New Yorgis. Sama aasta oktoobris korraldasid nad heategevuskontserdi "New Yorgi elanikud vägivalla vastu". 2002. aastal andsid nad välja singli "In a World Gone Mad", et protestida Ameerika sõja vastu Iraagis. 2003. aastal toimusid ka 19. ja 20. Tiibeti vabastuskontserdid Tōkyōs ja Taipeis.

Diskograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Albumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1982 "Pollywog Stew" (EP)
  • 1983 "Cooky Puss" (EP)
  • 1984 "Rock Hard" (EP)
  • 1986 "Licensed to Ill"
  • 1987 "Beastie Boys" (videoalbum)
  • 1989 "Paul's Boutique"
  • 1989 "Love American Style (aka Shake Your Rump Single)" (EP)
  • 1992 "Check Your Head"
  • 1992 "The Skills to Pay the Bills" (videoalbum)
  • 1994 "Ill Communication"
  • 1994 "Some Old Bullshit" (kogumik)
  • 1994 "Pretzel Nugget E.P" (EP)
  • 1994 "Sabotage" (videoalbum)
  • 1995 "Aglio e Olio" (EP)
  • 1995 "Root Down" (EP, kontserdimaterjal)
  • 1996 "The In Sound from Way Out!" (kogumik)
  • 1998 "Hello Nasty"
  • 1999 "Anthology: The Sounds of Science" (kogumik)
  • 1999 "Scientists of Sound (The Blow Up Factor Vol. 1)" (EP)
  • 2000 "Beastie Boys Video Anthology" (videoalbum)
  • 2004 "To the 5 Boroughs"
  • 2005 "Solid Gold Hits" (kogumik)
  • 2005 "Right Right Now Now" (Jaapanis ilmunud eksklusiiv-EP)
  • 2007 "The Mix-Up"
  • 2007 "Best of Grand Royal 12's" (kogumik)
  • 2011 "Hot Sauce Committee, Pt. 2"

Videod

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1982 "Beastie" (hiljem "Egg Raid on Mojo"), režissöör Philip Pucci
  • 1986 "Fight for Your Right", režissöörid Adam Dubin, Rick Menello
  • 1987 "No Sleep Till Brooklyn", režissöörid Adam Dubin, Rick Menello
  • 1989 "Hey Ladies", režissöör Adam Bernstein
  • 1989 "Looking Down the Barrel of a Gun", režissöör Adam Yauchi alias Nathanial Hörnblowér
  • 1989 "Shake Your Rump", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1989 "Shadrach", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1992 "Netty's Girl", režissöör Tamra Davis
  • 1992 "Pass the Mic", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1992 "So What'cha Want", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1993 "Gratitude", režissöör David Perez
  • 1994 "Sabotage", režissöör Spike Jonze
  • 1994 "Sure Shot", režissöör Spike Jonze
  • 1994 "Ricky's Theme", režissöör Spike Jonze
  • 1994 "Holy Snappers", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1995 "Root Down", režissöör Evan Bernard
  • 1998 "Intergalactic", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1998 "Body Movin'", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1999 "Three MC's and One DJ", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 1999 "Alive", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 2004 "Ch-Check It Out", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 2004 "Triple Trouble", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 2004 "Right Right Now Now", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 2005 "Brass Monkey", režissöör Nathanial Hörnblowér
  • 2011 "Make Some Noise", režissöör Beastie Boys

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://www.billboard.com/articles/news/489107/beastie-boys-blazed-billboard-chart-history
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2014. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ https://www.nme.com/news/music/beastie-boys-2-24-1234190
  4. ↑ Noel Dix "Beastie Boys. More Rhymes Than Grey Hairs" – exclaim.ca (kasutatud 04.10.2009)
  5. ↑ "Record Review: Beastie Boys "Paul's Boutique" (20th Anniversary Edition) (Capitol; 1988/2009) – cokemachineglow.com (kasutatud 04.10.2009)
  6. ↑ "Album Review: "Paul's Boutique"" – answers.com (kasutatud 04.10.2009)
  7. ↑ Tibi Puiu "Beastie Boys' MCA diagnosed with cancer – tour / new album pushed back" – idiomag.com (kasutatud 04.10.2009)
  8. ↑ David van Biema "Buddhism in America". Time, 24.01.2001

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Alan Light "Skills to Pay the Bills: The Story of the Beastie Boys". Three Rivers Press, 2006

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvustused

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Beastie_Boys&oldid=6681668"