Mine sisu juurde

Blanckenhagen

Allikas: Vikipeedia
Blanckenhageni suguvõsa aadlivapp

Blanckenhagen (ka Blankenhagen) on Pommerist pärit Liivimaa aadlisuguvõsa.

Pommeris on 1576. aastal mainitud Swinemünde pastor Petrus Blankenhagenit (suri 1576). Suguvõsa Liivimaa liini rajas Simon Blanckenhagen (suri enne 1624), keda mainitakse 1588. aastal Pärnu Nikolai koguduse[1] eesti koguduse pastorina. Tema järeltulijad olid Eestimaal vaimulikud ja kaupmehed.

XVIII sajandi keskpaiku siirdus Peter Heinrich Blanckenhagen (1723−1794) Tallinnast Riiga, kus ta asutas kaubamaja. Ta oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi asutaja. Tänutäheks võeti tema 1794. aastal Püha Rooma keisrilt aadlitiitli omandanud järeltulijad 1795. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Edaspidi olid Blanckenhagenid peamiselt mõisaomanikest põllumehed.[2] Peter Heinrichi noorem vend Simon Johann Blanckenhagen (1725−maeti 1790) siirdus elama Hollandisse Amsterdami; tema liin oli alles veel XX sajandi alguses.[3]

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Blanckenhagenite mõisavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Liivimaa kubermangu eesti distrikt:
    • Kaagjärve (Kawershof) (1798−? pandi-, ?−1801 pärusvaldus), Kriimani (Brinkenhof) (1808−1811 pandi-, 1811−1831 pärusvaldus)
  • Liivimaa kubermangu läti distrikt:
  1. Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 1
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 15-6, 17 [1].
  3. Nederland´s Patricaat. Ao 1911. 2e Jaargang. ´s-Gravenhage: Centraal Bureau voor Genealogie en Heraldiek, 1911, lk 18-9 [2].
  4. 4,0 4,1 Kohv ja kohvik Tallinnas, Tallinna Linnaarhiiv, 12 apr. 2017
  5. Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 69
  6. Adelheim, Georg. Das Revaler Bürgebuch 1624 – 1690 nebst Fortsetzung bis 1710. Tallinna: 1933, nr 657.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 246-247.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 15-21 [3].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Band XXIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2000. Lk 42-52.
  • Nederland´s Patricaat. Ao 1911. 2e Jaargang. ´s-Gravenhage: Centraal Bureau voor Genealogie en Heraldiek, 1911. Lk 18-21 [4].