Bogislaus von der Pahlen
Bogislaus von der Pahlen (1646 – 27. august 1719) oli Rootsi ohvitser ning riigimees, kes osales Põhjasõjas ning tõusis oobersti auastmeni. Vabahärra.[1]
Lapsepõlv ja noorus
[muuda | muuda lähteteksti]Bogislaus von der Pahlen sündis 1646. aastal, tema vanemad oli Johan von der Pahlen ja Anna von Farensbach.[2]
Sõjaväekarjääri alustas ta 1658. aastal, kui astus vabatahtlikuna Kuramaal asuva kindral Robert Douglase armeesse, aasta hiljem oli kornet Jakob Üxkülli rügemendis. Rootsi sõjateenistusest lahkus ta 1662, kui asus pooleteiseks aastaks Prantsuse vägede teenistusse. Hiljem naasis ta taas Rootsi teenistusse ning teenis 1666. aastal rittmeistrina Turku ratsarügemendis, omandades majori auastme 1676 ja kolonelleitnandi auastme ühes aadlilipkonnas. 1678. aastal lahkus ta sõjateenistusest.[2]
1670. ja 1672. aastal taotles ta 4000 riigitaalri eest Bernhard Otto von Liewenilt Rägavere mõisa pandilepingut ning sai selle omanikuks 1682. aastal.[3][4]
1679. aastal sai Bogislaus von der Pahlen koos oma vendadega vabahärra tiitli ning immatrikuleeriti Rootsi aadelkonda. 1697. aastal sai ta Põltsamaa (Oberpahlen) mõisa rentnikuks.[5]
Teenistus Põhjasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]1701. aasta 5. märtsil sai ooberstiks ülendatud Bogislaus von der Pahlen Harjumaa jalaväerügemendi ülemaks.[5]
1706. aastal tekkis Gustav von Wrangellil ja Bogislaus von der Pahlenil ühel pool ning Otto Friedrich von Buxhövdeni pärijatel teisel pool vaidlus Tallinna all asuva kümne rukkikoorma üle.[6]
1710. aastaks, kui sõjaolukord oli Rootsile kehvaks kujunenud, jõudsid Vene väed Tallinna alla, kus von der Pahlen oma rügemendiga garnisonis oli. Tema oli üks neljast, kes kirjutas alla Rootsi Tallinna garnisoni kapitulatsioonileppele 29. september 1710.[7][8]
Bogislaus von der Pahlen suri 27. augustil 1719 Amblas.[1]
Isiklik elu
[muuda | muuda lähteteksti]Bogislaus von der Pahlen abiellus kaks korda: Elsa Kyle ja Helena Wrangelliga.[1]
Tal oli kolm last: Gustav Otto Pahlen, Hedwig Margaretha von der Pahlen ja Christina Catharina von der Pahlen.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Bogislaus von der Pahlen". Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Von der Pahlen No. 75". Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ "82 (13) Rittmeister Bogislaus von der Pahlen ooberst Bernhard Otto von Lieven (Liewen) seoses Rägavere pandilepingu sõlmimisega". Originaali arhiivikoopia seisuga 21.02.2023. Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ "Rägavere mõis". Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ 5,0 5,1 "Bogislaus von der Pahlen". Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ "Oberst Gustav Wrangell und Oberst Baron Bogislaus von der Pahlen und Mitinteressenten contra Erben des verstorbenen Rittmeisters Otto Friedrich von Buxhöwden betreffend Anspruch auf in Reval liegende zehn Last Roggen". Originaali arhiivikoopia seisuga 21.02.2023. Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ "Tallinna viimased päevad Rootsi võimu alla aastal 1710". Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ Die Capitulationen der estländischen Ritterschaft und der Stadt Reval vom Jahre 1710 nebst deren Confirmationen. Reval, 1865, S. 43.