Carl Bildt
Nils Daniel Carl Bildt (sündinud 15. juulil 1949 Hallandi läänis Halmstadis) on Rootsi poliitik. Ta oli Rootsi peaminister aastatel 1991–1994, kuulub moderaatide parteisse.
Bildt pärineb Rootsi-Taani-Norra aadlisuguvõsast, kust pärineb hulgaliselt sõjaväelasi ja poliitikategelasi, sealhulgas riigimarssal, riigisekretär, sõjaväe ülemjuhataja, lordkantsler ja asekuningas. Tema isa on erumajor, kes juhatas praeguseks likvideeritud Tsiviilkaitse nõukogu haridusbürood. Carlil on vend Nils, kes sündis 1952.
1970. aastate alguses oli ta Rootsi Konservatiivsete ja Liberaalsete Üliõpilaste Konföderatsiooni esimees. Kui mittesotsialistid moodustasid 1976. aastal valitsuse, asus ta tööle moderaatide partei koordinaatorina. 1979. aastal valiti ta Riigipäeva liikmeks, kuid Bildt ei asunud parlamenti, vaid jätkas tööd poliitika koordineerimisel riigisekretärina pärast valimisi moodustunud mittesotsialistlikus valitsuses. Peatselt valiti ta parlamenti ja 1986. aastal sai ta moderaatide partei juhiks.
1991. aastal sai Bildt Rootsi peaministriks neljast parteist moodustatud koalitsioonis, kuhu sotsiaaldemokraadid ei kuulunud. 1994. aasta valimistel sai moderaadid kohti juurde, ent järgmise valitsuse moodustasid taas sotsiaaldemokraadid.
Peaministrina liberaliseeris ja reformis Bildti valitsus Rootsi majandust. Ta algatas Rootsi ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Majandusreformide hulka kuulusid telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine ning tervishoiu ja riigiettevõtete erastamine. 1992. aasta novembris loobus valitsus Rootsi krooni fikseeritud kursist ja laskis krooni kursi vabaks. Need meetmed aitasid vähendada Rootsi riigieelarvedefitsiiti. Samas jäi neisse aastatesse majanduskriis, mis osalt sundiski näiteks krooni kurssi vabaks laskma.
Pärast seda, kui ta peaministri kohast loobuma pidi, sai temast rahuvahendaja Balkani konfliktis. Ta oli alates 1995. aasta juunist Euroopa Liidu eriesindaja endises Jugoslaavias, 1995. aasta novembris Daytoni rahukonverentsi kaasesimees ja 1995. aasta detsembrist 1997. aasta juunini, vahetult pärast Bosnia sõja lõppu Daytoni rahulepinguga ette nähtud ametiisik kõrge esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas. 1995. aastal kuulutas Horvaatia Bildti persona non grata'ks, sest Bildt oli väljendanud seisukohta, et Horvaatia president Franjo Tuđman on sõjakuritegudes sama palju süüdi kui Krajina serblaste liider Milan Martić.
1999. aastal sai Bildti asemel moderaatide partei esimeheks Bo Lundgren.
Alates 6. oktoobrist 2006 kuni 3. oktoobrini 2014 oli Carl Bildt Fredrik Reinfeldti valitsuses Rootsi välisminister. [1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1986 valiti Kuningliku Sõjateaduste Akadeemia liikmeks
- 1996 Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk
- 2015 Valgetähe I klassi teenetemärk
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Carl Bildt on kolmandat korda abielus. Tema esimene abikaasa (1974–1975) oli Kerstin Zetterberg, teine abikaasa (1984–1997) oli Mia Bohman, kelle isa oli moderaatide partei juht ja majandusminister Gösta Bohman, ja kolmas abikaasa (alates 1998. aastast) on Anna Maria Corazza.
Teisest abielust on tal tütar Gunnel (sündinud 1989) ja poeg Nils (sündinu 1991), kolmandast abielust poeg Gustaf (sündinud 2004).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 232.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Carl Bildt |
- Carl Bildti koduleht (inglise keeles)
- Carl Bildti blogi (inglise keeles)
- "CARL BILDT: Taaskäivitusnupp Euroopa tagahoovis" EPL, 12. august 2009
Eelnev Ingvar Carlsson |
Rootsi peaminister 1991–1994 |
Järgnev Ingvar Carlsson |