De Wahli reegel

See artikkel on lingvistilisest reeglist; meditsiinialase reegli kohta vaata artiklit Wahli reegel.

---

De Wahli reegliks nimetatakse Edgar von Wahli poolt 1911. aastal välja töötatud sõnamoodustusreeglit, mida ta kasutas enda loodud tehiskeele oktsidentaali (pärast 1949. aastat interlingue) grammatikas.

Reegli abil saab luua teatud grammatilisi vorme, näiteks omadus- ja nimisõnu tegusõna infinitiivist.

Reegel

Oktsidentaali tegusõna infinitiivil on kolm lõppu: -ar, -ir või -er. Sõna tüvest uute sõnade moodustamise reegel on kolmeosaline:

1. Kui -r'i või -er'i eemaldamisel lõpeb tüvi vokaaliga, lisatakse tüve lõppu -t või juhul, kui tüvi lõpeb -y'ga, asendatakse see -t'ga, näiteks crea/r, crea/t-, crea/t/or; atiny/er, atin/t, atin/t/ion.
2. Kui tüve lõpus on konsonandid d või r, asendatakse need -s'ga, näiteks decid/er, deci/s-, deci/s/ion.
3. Ülejäänud juhtudel (kuue erandiga) on sõnamoodustuse aluseks infinitiivi lõpu eemaldamisel saadud tüvi, näiteks duct/er, duct-, duct/ion.

Kuus erandit on:

1. ced/er, cess-;
2. sed/er, sess-;
3. mov/er, mot-;
4. ten/er, tent-;
5. vert/er, vers-;
6. veni/r, vent-.

Erandite alla kuuluvad ka kõik prefiksite abil neist moodustatud tegusõnad.

Kuna reegel koosneb kolmest osast, on seda vahel nimetatud ka "de Wahli kolmeks reegliks".

Ehkki reegel oli loodud oktsidentaali jaoks, on seda mugandades on võimalik kasutada sõnamoodustusel ka romaani keeltes või keeltes, mille sõnavara pärineb romaani keeltest.

Välislingid

• Henry Jacob. The Preparatory Work for an International Technical Terminology
• Henry Jacob. Occidental (1922) by Edgar de Wahl