Deltatiib
Deltatiib (ingl delta wing) on õhusõiduki tiib, mille kuju pealtvaates moodustab kolmnurga.
Deltatiib on saanud nime kreeka tähestiku tähe delta (∆) järgi [1].
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Deltatiibade eesmine serv moodustab enamasti lennukikerega teravnurga, tagumine serv täisnurga [2]. Võrreldes tavalise tiivaga on sarnase tõstevõimega deltatiib jäigem, tugevam ja kergem. Lisaks on tiivas tänu selle unikaalsele kujule rohkem ruumi kütuse ja muude vajalike süsteemide hoiustamiseks ilma tiiva õhutakistust suurendamata. See muudab deltatiiva tavatiivast odavamaks. [3]
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Deltatiivad on enamasti kasutusel ülehelikiirusel lendavatel lennukitel. Tänu tiiva kolmnurgakujulisele pinnalaotusele võib õhem deltatiib tekitada sama hulga tõstejõudu nagu paksem tavatiib. Tiiva õhendamine vähendab tiiva õhutakistust märkimisväärselt, mis võimaldab lihtsamini ületada helibarjääri. [2]
Deltatiivad on kõige efektiivsemad suure kohtumisnurga korral [3]. Seetõttu on nende kontrollimine aeglastel kiirustel raske ning õhkutõusu- ja maandumiskiirused on võrreldes tavapärasemate lennukitega suuremad. Seepärast on deltatiiba kasutavatel lennukitel vaja pikka maandumisrada. [2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese kasutatava deltatiiva loojaks peetakse saksa teadlast Alexander M. Lippischi, kes lõi teise maailmasõja ajal deltatiivaga purilennuki, et testida selle aerodünaamilisi omadusi madalatel kiirustel. Teise maailmasõja lõpus said liitlased enda kätte Lippischi disainitud purilennuki ja muud arendusdokumendid. Deltatiiva arendustööd jätkati USA-s, kus Lippischi abiga disainiti esimene deltatiiba kasutav lennuk, XF-92A, mille ametlik esimene lend toimus 18. septembril 1948. Seda loetakse ka deltatiiva esimeseks lennuks. [4] Lisaks USA-le ehitasid ka Britid peale teist maailmasõda Lippischi teadustöö najal mitu deltatiiba kasutavat lennukit [3].
Alates 1950. aastatest hakati deltatiibu rohkem kasutama ülehelikiirusel lendavatel lennukitel. Kuulsaimad deltatiibu kasutavad lennukid on: B58 Hustler, XB-70 Valkrye, Concorde, Tu-144, Mig-21, Dassault Mirage III, Saab 35 Draken ja paljud teised. [2]
.jpg?lang=et)
Kobra manööver
[muuda | muuda lähteteksti]1950. aastatel töötas Rootsi lennukitootja Saab välja oma uue hävituslennuki. Lisaks muudele uuenduslikele tehnoloogiatele oli Saab 35 Draken esimene hävituslennuk, mis võttis kasutusele topeltdeltatiiva. See tähendab, et tiiva profiil koosneb kahest erineva nurgaga deltatiivast. Erilise geomeetriga tiib tekitas lennukile ebastabiilsust, mille tõttu oli võimalik teha kobra manöövrit. [5] Kobra manöövrit kasutatakse kahe lennuki vahel õhuvõitlustes [6].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ American Association of State Highway and Transportation History. “The Delta Wing Makes Its First Flight.” Transportation history. https://transportationhistory.org/2018/09/18/the-delta-wing-makes-its-first-flight/. (vaadatud: 22.03.2024).
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 D. A. Day. “Delta Wings.” Centennial of flight. https://www.centennialofflight.net/essay/Evolution_of_Technology/delta_wing/Tech10.htm. (vaadatud: 22.03.2024).
- ↑ 3,0 3,1 3,2 S. Nuthanapati. “Structure and Characteristics of a Delta Wing.” Jorunal of Aeronautics and Aerospace Engineering. Vol. 11. No. 4. P. 1. 04.12.2022.
- ↑ D. Dinius. “XF-92A Delta-Wing Aircraft.” Nasa. https://www.nasa.gov/aeronautics/xf-92a-delta-wing/. (vaadatud: 22.03.2024).
- ↑ D. Leone, “Impressive video shows Swedish Air Force J-35 Draken performing the “Cobra” Maneuver,” The Aviation Geek Club, 17.05.2019.
- ↑ D. Crane. “Air-to-Air Fighter Combat Application of Pugachev’s Cobra Maneuver: Busting the Western Myth.” Defence Review. https://defensereview.com/the-air-to-air-fighter-combat-application-of-pugachev%E2%80%99s-cobra-maneuver-busting-the-western-myth/. (vaadatud: 25.04.2024).