Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia
SKA embleem
Deviis	Verbis aut Re
Asutatud	1992
Tüüp	riigi rakenduskõrgkool
Rektor	Kuno Tammearu (2023) kt õppeprorektor Ingrid Vetka (2022–2023) Marek Link (2019–2022) Katri Raik (2015–2018) Lauri Tabur (2010–2015) Priit Männik (2005–2010) Peeter Järvelaid (2003–2005 kt) Heiki Loot (1998–2003) Eduard Raska (1991–1998)
Asukoht	Kase tee 61, 12012 Tallinn
Endised nimed	Eesti Sisekaitse Akadeemia (1992–1993), Eesti Riigikaitse Akadeemia (1993–1998)
Maskott	Kadett Kotkas

Sisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).

Sisekaitseakadeemia missioon on olla turvalisuse hariduse ja teaduse eestvedaja. See tähendab suunata arenguid siseturvalisuses ja sisejulgeolekus ja tagada hariduse kõrge kvaliteet. Kooli eesmärk on muutuda kogu ühiskonda haaravaks sisekaitse koolitus- ja teaduskeskuseks, kus töötavad parimad eksperdid, kes suudavad algatada valdkonnas olulisi arenguid.

Sisekaitseakadeemia visioon on olla targa turvalisuse arengupartner. Akadeemia veab eest turvalisuse valdkonnas toimuvaid arenguid ja selle jaoks on ülioluline teadus- ja arendustegevust pidevalt täiustada. Partnerid ollakse erinevatele osapooltele (õppuritele, vilistlastele, asutustele, poliitikutele, teistele kõrgkoolidele jne), keskendudes teadmiste pakkumisele ja tehnoloogiate rakendamisele, leidmaks koostöös partneritega turvalisuses uusi tarku lahendusi.

Akadeemia põhiväärtused, millest akadeemia töötajad ja õppijad oma tegevustes lähtuvad, on julgus, asjatundlikkus ja hoolivus.

Sisekaitseakadeemia ajalugu

Eesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtegi kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja kaitseväele. Eesti Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1991. a. määrusega nr. 6, 1. märtsist 1991 moodustati «Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Politseiakadeemia». Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia valmistas ette kõrg- ja keskeriharidusega politseiametnikke ning korraldas nende täienduskoolitust ja ümberõpet. 1991. aastal sõnastas toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi kantselei nõunik Eduard Raska Sisekaitseakadeemia loomise kontseptsiooni, mille Eesti Vabariigi Valitsus 1991. aasta juulis põhimõtteliselt heaks kiitis. 24. detsembril 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu määruse "Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli ülevõtmise kohta". 1992. aasta jaanuaris alustas Siseministeeriumi juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis Eduard Raska. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikirja eelnõu koostamine.

Sisekaitseakadeemia loomine

Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi 15. aprillil 1992 Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr 117.. Antud määrusega kinnitati ka kooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke. Koos sisekaitseakadeemia asutamisega otsustas valitsus anda õppeasutusele üle Tallinnas Maarjamäel asunud endise Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli territooriumi ning seal asuvad hooned, rajatised ja muu vara. Algselt asus sisekaitseakadeemia Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas, kuid alates 1. juulist 1995 kuulus kool Siseministeeriumi haldusalasse.

Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas 12. oktoobril 1992, s.o 2,5 kuud pärast Nõukogude armee lahkumist akadeemia territooriumilt. Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitseväekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). 1993. aastal alustas tööd päästekolledž. Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ja kooli enda poolt – algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige rakenduskõrgkooli. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine.

Sisekaitseakadeemia hooned, 2015. aastal

1993. aasta 7. juulil nimetati õppeasutus ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, kuna oli selge, et algse nimetusega Eesti Sisekaitse Akadeemias ei sobi koolitada kaitseväelasi ning kaitseväekolledži uueks nimeks sai Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutused. Akadeemia koosseisu kuulusid politseikolledž, korrektsioonikolledž, päästekolledž, tollikolledž ja kaitsejõudude (hilisema kaitseväe) ühendatud õppeasutused.

1. juulist 1995. aastal nimetati Eesti Riigikaitse Akadeemia ümber Eesti Sisekaitse Akadeemiaks, kui kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste ja Kaitseväe Väljaõppekeskuse liitmisel moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste baasil moodustati rakenduslik kõrgkooli staatuses Eesti Kaitseväe Akadeemia Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Akadeemia nimetati 1998. aastal valitsuse määrusega Sisekaitseakadeemiaks. Uues põhimääruses sätestati ka, et tegemist on riigi rakenduskõrgkooliga, kus haridust on võimalik omandada diplomiõppe õppekava alusel.

Asukoht

Asutamismäärusega 1992. aastal sai kool endale Tallinnas Pirita-Kosel (aadressiga Kase 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise Nõukogude armee Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitussõjakooli hoonete ja varadega. Tegelikult sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise Nõukogude Armee sõjakooli personal. Ülevõtmise ajal asusid territooriumil ka Loode Väegrupi Ehitusvalitsuse 1382. sõjaväeehitussalk (s/o 69727), mis loodi sõjakooli ehitamiseks, ent tegi ka muid üldehitustöid maaväe, õhukaitse ja lennuväe objektidel ning Tallinna mereväebaasi raadiotehnilise jaoskonna 74. vaatlusrajooni (s/o 63840), raadiolokatsioonluure pataljon. Väeosale allusid Eesti saartel ja poolsaartel asunud raadiotehnilised rühmad. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale. 22. veebruaril 2019 avati sisekaitseakadeemia uus õppehoone Tallinnas Maarjamäe ja Pirita-Kose piiril, aadressil Kase 61. Uues hoones on ligikaudu 11 000 ruutmeetrit kasulikku pinda. Auditooriumite ja administratiivruumide kõrval on hoones ruumid siseturvalisusõppe läbiviimiseks, virtuaalsimulatsioonivahendite kasutamiseks, tuleohutus- jm laboratooriumid, vangla õppekambrid, spordisaalid, siselasketiir jne. Sisekaitseakadeemia õppekeskused asuvad Tallinnas, Paikusel, Väike-Maarjas, Narvas, kus kõikjal on ühel territooriumil koos nii kool kui ka ühiselamud ja spordirajatised. Õppekeskustes on loodud kõik tingimused nii sportimiseks, puhkamiseks kui ka õppetööks. Merikülas Talinna lähistel asub lisaks ka Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus.

Traditsioonid

Sisekaitseakadeemia sümboolika ja selle statuut on loodud Priit Herodese juhtimisel ning kinnitatud 1992. aastal. Sisekaitseakadeemia logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.

Sisekaitseakadeemia deviis on "Verbis aut Re" (ladina keeles 'sõna või teoga'). Sama nime kannab ka kooli ajakiri.

"Siim" on sisekaitseakadeemia A-korpuses asuv patenteeritud kipskuju, mille lõi skulptor Jaak Soans 1993. aastal Põltsamaa Vabadussõja mälestussamba järgi. Siimuks nimetasid kuju toonased kadetid ning nüüd korraldatakse selle juures akadeemia tähtsaid üritusi.

Alates 2011. aastast on sisekaitseakadeemia maskott Kadett Kotkas.

Sisekaitseakadeemia struktuur

Sisekaitseakadeemia töö toimub õppekeskustes üle Eesti:

• Sisekaitseakadeemias Tallinnas Pirita-Kosel
• Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppekeskuses Pärnumaal
• Päästekolledži Väike-Maarja õppekeskuses Lääne-Virumaal
• Narva õppekeskuses

Lisaks sellele on sisekaitseakadeemias järgmised üksused:

• Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus Merikülas
• Sisekaitseakadeemia täiendusõppe keskus
• Sisejulgeoleku Instituut
• Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus

Rändevõrgustiku kontaktpunkt Eestis (EMN Eesti) asub alates 1. jaanuarist 2020 Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudis.

Kolledžid

Sisekaitseakadeemia lippurid Vabariigi aastapäeva paraadil Narvas, 2015

Sisekaitseakadeemia valmistab ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele nii kutse-, kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel. Sisekaitseakadeemias on kolledžite juures olnud mitmesuguseid õppesuundi (näiteks 1996. aastal lisati rahvastikukorralduse õppesuund).

2021. aasta seisuga on sisekaitseakadeemias järgmised kolledžid:

• Finantskolledž
• Justiitskolledž
• Politsei- ja piirivalvekolledž
• Päästekolledž

2009. aastast on sisekaitseakadeemias sisejulgeolekualane magistriõpe.

Üliõpilaselu ja õppetegevus

Sisekaitseakadeemia eripäraks on sidusus kooli ja tööandjate vahel, kus tulevad tööandjad osalevad aktiivselt õppeprotsessi korraldamises (näiteks avanud organisatsioonid praktika- ja õppekeskustena).

Kuna sisekaitseakadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni 1998. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ette nähtud viis päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sel perioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega Eesti kaitseväes ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.

Sisekaitseakadeemias õpib igal aastal aasta ligi 1000 üliõpilast ja nüüdseks möödub sisekaitseakadeemia üliõpilaste õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit üliõpilaste päralt on ühiselamud. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku võõrkeeltele ja innustatakse kasutama spordikeskust. Samuti on võimalik külastada akadeemia raamatukogu, mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab üliõpilasesindus.

Koostöö

Koostöö Eesti partneritega

Juba akadeemia loomisest peale on akadeemial olnud väga palju Eesti siseseid koostööpartnereid: ministeeriumid (näiteks Siseministeerium ja Justiitsministeerium), mitmesugused ametid ja asutused (näiteks Päästeamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus), maavalitsused, mitu rakenduskõrgkooli (näiteks Eesti Mereakadeemia) ning Eesti Politsei Naisühendus. 2001. aastal avati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga haldusjuhtimise magistriõpe, mis kestis kuni 2009. aastani. 2003–2005 loodi koostöös Tartu Ülikooliga magistri- ja doktoriõppe programm finantskolledži lõpetajatele, koos Tallinna Tehnikaülikooliga magistriprogramm päästekolledži lõpetajatele ning üldine magistriprogramm ka Tallinna Ülikooliga.

Välissuhted

Sisekaitseakadeemia välissuhete loomisega tegi akadeemia esimene rektor Eduard Raska algust juba enne akadeemia rajamist. 1991. aastal reisis ta USA-sse, et leida Eesti päritolu sisejulgeoleku asjatundjaid. Koolil on häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Norras, Poolas, Ungaris, Suurbritannias, Lätis, Venemaal jne. Sisekaitseakadeemia õppejõud on pidanud partnerkoolides loenguid ja välismaised lektorid on õpetanud sisekaitseakadeemias. Samuti on akadeemia üliõpilased käinud välismaal (Soomes ja Rootsis) praktikal.

Muutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom: kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ja abipakkumisega, siis üha rohkem on väliskoostööpartnereilt tulnud koostöö- ja abisaamissoove. Viimastel aastatel on sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele Gruusia, Ukraina, Tadžikistani ja Moldova spetsialistide täiendkoolitusele. Samuti on koolil Ameerika Ühendriikides head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida Saint Petersburgi kolledžiga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega Soomes, Lätis jt riikides.

2005. aastal sai sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž on Euroopa Politseikolledži CEPOL-i liige. Samuti tehakse koostööd teiste sisejulgeoleku valdkonnas oluliste organisatsioonidega (näiteks FRONTEX, AEPC, EFSCA).

Rektorid

• Eduard Raska, akadeemia rektor 1991–1998
• Heiki Loot, akadeemia rektor 1998–2003
• Peeter Järvelaid, akadeemia rektor 2003–2005 (kohusetäitja)
• Priit Männik, akadeemia rektor 2005–2010
• Lauri Tabur, akadeemia rektor 2010–2015
• Katri Raik, akadeemia rektor 2015–2018
• Marek Link, akadeemia rektor 2019–2022
• Ingrid Vetka, rektori kohusetäitja õppeprorektor, 2022–2023
• Kuno Tammearu, akadeemia rektor 5. juuni 2023–

Välislingid

• Koduleht
• "Sisekaitseakadeemia katsetel põrus viis inimest kuuest" Postimees, 26. juuli 2010
• http://www.postimees.ee/3113773/sisekaitseakadeemia-rektoriks-saab-katri-raik