Riigikantselei
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | |
 | |
| Lühend | RK |
|---|---|
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Stenbocki maja, Rahukohtu tänav 3, 15161 Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juhtkond | Riigisekretär Taimar Peterkop |
| Emaorganisatsioon | Eesti Vabariigi Valitsus |
| Veebileht | Riigikantselei |
Riigikantselei (RK)[1] on Eesti Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.[2] Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.[2]
Ajutise Valitsuse Kantselei moodustati Tallinnas 11. novembril 1918. aastal ja nimetati 1920. aasta põhiseaduse jõustumisel Riigikantseleiks. Riigikantselei koosnes: 1) Sekretariaadist; 2) Riigiraamatukogust; 3) Riigiarhiivist; 4) Riigi Statistika Keskbüroost. Riigikantselei juures asusid Arhiivinõukogu ja Konjunktuurinstituut.[3] Riigikantselei kaotati 1. septembril 1940. aastal ja tegevus taastati 1992. aasta põhiseaduse jõustumisel.
Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Riigikantselei ülesanded:
- toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist;
- valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi;
- tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse;
- koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades;
- korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust;
- nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ja koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist;
- nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel;
- korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist.[2]
Riigikantselei korraldab ka riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seotut ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid.[2]
Organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Riigikantselei koosseisu kuuluvad:
- Peaministri büroo, mis nõustab ja toetab peaministrit. Peaministri büroo koosseisu kuuluvad peaministri nõunikud ja abid, kes nimetatakse ametisse peaministri volituste ajaks.
- Strateegiabüroo, mille ülesandeks on Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine, valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine.
- Istungiosakond, mis tagab Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamise ja korraldamise ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise järelevalve.
- Õigusloomeosakond, mis tagab Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavuse.
- Euroopa Liidu sekretariaat, mille ülesanne on Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamise ja Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise koordineerimine ning peaministri nõustamine ja toetamine Euroopa Liidu asjades ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamisel.
- Valitsuse kommunikatsioonibüroo, mis korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhteid avalikkusega, koordineerib valitsuskommunikatsiooni, kaasamise ja avalikkuse hädaolukorras teavitamise arendamist ning Eesti avalikkusele suunatud Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust. Valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seotut.
- Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo, mis nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes ning korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni asjaajamist.
- Tippjuhtide kompetentsikeskus, mis tegeleb avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku ja arendamisega.
- Tugitegevuste osakond, mis toetab Riigikantselei põhitegevusi. Osakond korraldab peaministri protokollialast teenindamist ja Riigikantselei protokolli- ja personalitööd, samuti eelarvestamist ja finantsarvestust, asjaajamist, õigusalast teenindamist, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide arendamist ja hooldamist ning Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara haldamist ja hooldamist.
Algaastatel haldas Riigikantselei ka Riigikantselei valduses olnud kinnisvara: Toompea lossi Tallinnas Lossi plats 1a, hooneid: Rahukohtu 3, Tallinn; Sakala 1, Tallinn; Sakala 3, Tallinn; Rävala pst. 9, Tallinn; Rävala pst. 12, Tallinn; Piiskopi 2, Tallinn; Toom-Kooli 3, Tallinn; Toom-Kooli 5, Tallinn; Sütiste tee 21, Tallinn; Narva mnt. 4. Autobaas — Tallinn, Tatari 56/58; autobaasi filiaalid Tihase 34; Mäealuse 30. Puhkebaas «Mardi talu» — Saaremaal; kalaspordibaas — Läänemaa, Paslepa; õppekeskus — Harjumaa, Harku vallas, Suurupis. Keila-Joa puhkeala: 46 suvila, 2 elamu, töökoja, lao, vesiravila ja abihoonetega Harjumaal, Keila vallas. Väikeettevõte «Õppe- ja konverentsikeskus Lohusalus»: administratiivhoone, 3 ridaelamu, 4 suvemaja, vesiravila, spordihoone-lao, 2 personalielamu, katlamaja, kütusehoidla, pumbamajaga — Harjumaal, Lohusalus. Väikeettevõte «Hotell Rataskaevu» — Tallinnas, Rataskaevu 7. Hotell «Lembitu» — Tallinn, Lembitu 3. Külalistemajad: hoone — Tallinn, Kaare 10; Nurme 45 residents; Nurme 47; Kuressaare, Ravila 2a; Pärnu, Mere pst. 2 ja 3 hooned ja Kärdla, Nuutri 4 ja 6[4].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47)". Siseministeerium. Vaadatud 16. august 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Riigikantselei koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2011. Vaadatud 23. märtsil 2011.
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 17, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ Vabariigi Valitsuse määrus Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta, RT I 1993, 70, 999