Peamised avalikud logid

See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).

Logid

Täitja:

Objekt (pealkiri või Kasutaja:kasutajanimi):

Alates kuupäevast (ja varasemad):

Märgisefilter:

Näita kõiki peale valitud nimeruumi

Näita lisalogisid:

Tänulogi

Kontrollimislogi

Märgiste logi

Konto loomise logi

5. november 2024, kell 11:11 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge PMR446-raadio (Tõlkeallikas PMR446)
5. november 2024, kell 11:09 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge CB-raadio (Kasutatud deːCB-funk)
5. november 2024, kell 11:08 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Walkie-Talkie (Ümbersuunamine lehele Raadiotelefon) Märgis: Uus ümbersuunamine
5. november 2024, kell 11:06 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Raadiotelefon (Uus lehekülg: 'pisi|püsti=1.5 '''Raadiotelefon'''<ref name=Sõna>Sõnaveeb </ref>, ka käsijaam, käsisaatja, ''walkie-talkie'' (inglise keele sõnadest ''to walk'' käima ja ''to talk'' rääkima), on enamasti kaasakantav kahesuunalist sidet (saatmist, vastuvõtmist) võimaldav raadioseade, millega saab luua kõneühenduse teiste samalaadsete seadmetega, mis töötavad samal raadiosagedusel (kanalil). Raadioühenduse loomiseks o...')
5. november 2024, kell 11:05 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Raadioseade (Uus lehekülg: ''''Raadioseade''' on tehniline seade, mille talitlus põhineb raadiolainete kasutamisel. Elektroonilise side seaduses määratletakse raadioseadet kui elektrilist või elektroonilist seadet, mis kiirgab või võtab raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi. Siinjuures on radiotuvastus objekti asukoha, kiiruse või muude näitajate kindlaksmääramine või nende näitajatega seotud teabe hankimine raadiosagedu...')
22. oktoober 2024, kell 09:33 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Raadiosageduslik häire (Ümbersuunamine lehele Raadiohäire) Märgis: Uus ümbersuunamine
22. oktoober 2024, kell 09:31 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Raadiohäire (Uus lehekülg: ''''Raadihäire''' ehk '''raadiosageduslik häire''' (ingl ''radio-frequency interference'', RFI) on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist.<ref> {{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/117042024004?leiaKehtiv |pealkiri=Elektroonilise side seadus |vaadatud=21.10.2024}}</ref> ==...')
22. oktoober 2024, kell 09:29 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektromagnetiline häire (Kasutatud en: Electromagnetic interference)
14. oktoober 2024, kell 14:58 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Kaugjuhtimispult (Ümbersuunamine lehele Juhtpult) Märgis: Uus ümbersuunamine
7. oktoober 2024, kell 17:23 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Tahke elektrolüüt (Artikli de:Festelektrolyt tõlge) Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
24. september 2024, kell 07:52 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Lõhispoolusmootor (Lühendatult artiklist de:Spaltpolmotor)
24. september 2024, kell 07:44 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Abi-käivitusmähis (Käivitusmähis: uus alaosa) Märgis: Uus teema
9. september 2024, kell 10:14 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Kondensaatormootor (Uus lehekülg: 'pisi|Lauaventilaatori kondensaatormootor 230 V, 50 W, kolm pöörlemiskirust saadakse 16pooluselise staatori mähiste ümberlülitamise teel '''Kondensaatormootor''' on ühefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor, milles pöörleva magnetvälja tekitavad kaks ruumiliselt nihutatud ja teineteisega rööbiti ühendatud staatori mähist. Ühega neist on jadaühen...')
9. september 2024, kell 09:19 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Ventilaator (Uus lehekülg: 'Hansedu 1. mail 2019,‎ tehtud täiendus (ilmselt koolitöö) käsitleb arvutiprotsessori jahutust. Selle kohta on aga eraldi põhjalikum artikkel Protsessori jahutussüsteem. Ka pole lisatud allikaviited tekstiga seotud. – ~~~~') Märgis: Uus teema
29. juuli 2024, kell 09:20 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Digitaalne signaaliprotsessor (Ümbersuunamine lehele Signaaliprotsessor) Märgis: Uus ümbersuunamine
6. mai 2024, kell 09:26 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Neeldumisspekter (Ümbersuunamine lehele Spekter (füüsika)) Märgis: Uus ümbersuunamine
6. mai 2024, kell 09:25 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Kiirgusspekter (Ümbersuunamine lehele Spekter (füüsika)) Märgis: Uus ümbersuunamine
22. aprill 2024, kell 14:32 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektriahelate teooria (Tõlkeallikas de:Schaltungstheorie)
25. märts 2024, kell 09:44 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektriline poolus (Uus lehekülg: 'pisi|Vaade auto [[aku klemmidele]] '''Elektriline poolus''' on üks kahest punktist (või klemmist), mille vahel on elektripinge. Poolus on kas positiivne (plusspoolus, plussklemm) või negatiivne (miinuspoolus, miinusklemm). == Vaata ka == * Polaarsus Kategooria:Elektrotehnika') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
15. märts 2024, kell 11:00 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Hetkväärtus (Uus lehekülg: ''''Hetkväärtus''' on mõõtetehnikas, mehaanikas ja elektrotehnikas ajast sõltuva muutuja väärtus (väljendatatuna arvu ja ühikuga) antud hetkel ehk ajamomendil. Mõne ajast sõltuva suuruse hetkäärtust tähistatakse väiketähtedega, näiteks :<math>u</math> – ajast sõltuva elektripinge hetkväärtus :<math>U</math> – pinge efektiivväärtus Kui on vaja rõhutada, et tegemist on hetkväärtusega, lisatakse sulgudes täht <math>t</ma...')
5. märts 2024, kell 10:52 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Jõupaar (Uus lehekülg: 'pisi|Jõupaar <math>F-F</math> '''Jõupaar''' on mehaanikas kaks võrdset ja vastassuunalist jõudu, mis rakenduvad kehale paralleelselt eri punktides. Nende punktide vahelist kaugust nimetatakse jõu õlaks. Jõupaar püüab keha pöörata või panna see pöörlema. Seda toimet jäigale kehale iseloomustatakse jõupaari momendiga. Jõupaari moment <math>\vec M</math> on vektoriaalne suurus, mis arv...')
26. veebruar 2024, kell 09:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Sünteeskiudained (Ümbersuunamine lehele Keemilised kiudained) Märgis: Uus ümbersuunamine
26. veebruar 2024, kell 09:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Tehiskiudained (Ümbersuunamine lehele Keemilised kiudained) Märgis: Uus ümbersuunamine
26. veebruar 2024, kell 09:45 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Massi ja energia ekvivalentsus (Ümbersuunamine lehele E=mc2) Märgis: Uus ümbersuunamine
26. veebruar 2024, kell 09:44 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Massidefekt (Valemid artiklist de : Massendefekt)
20. veebruar 2024, kell 09:13 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Fotogalvaaniline efekt (Uus lehekülg: ''''Fotogalvaaniline efekt'''( inglise keeles ''photovoltaic effect'') on fotoelektriline efekt, mis seisneb teatud ainestruktuuris elektromotoorjõu tekkimises valguse mõjul. Selle nähtuse rakendused on teinud võimalikuks Päikese valguse vahetu muundamise elektrienergiaks. Valguse muundamine toimub pooljuhtmaterjalis (enamasti ränis) loodud pn-siirdes. Kui valgus langeb siirde ruumlaengu...')
15. veebruar 2024, kell 11:08 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Termotuumareaktor (Ümbersuunamine lehele Termotuumareaktsioon) Märgis: Uus ümbersuunamine
7. veebruar 2024, kell 09:35 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Pingemuundur (Ümbersuunamine lehele Alalispingemuundur) Märgis: Uus ümbersuunamine
7. veebruar 2024, kell 09:34 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Schmitti triger (Ümbersuunamine lehele Schmitti lülitus) Märgis: Uus ümbersuunamine
1. veebruar 2024, kell 11:03 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Järguühik (Uus lehekülg: ''''Järguühik''' on kümnendsüsteemi arvude numbrikoht, millel on erinimetus ja mille väärtus väljendub 10 astmena. Ni on 102 nimetus sada, 103 on tuhat, 106 on miljon. Miljonist kõrgemate järguühikute nimetustel võib eri maadel olla erisugune väärtus. Eestis on iga järgmine järguühik 103 korda suurem: triljon on 1012, kv...')
29. detsember 2023, kell 10:47 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Villemiit (Uus lehekülg: ''''Villemiit''' on tugevasti fluorestseeriv klaasiläikeline silikaatne mineraal, koostiselt tsinksilikaat Zn2SO4, kristalliseerunud trigonaalses süngoonias. Nimetatud Madalmaade kuninga Willem I (1772–1843) järgi.<ref name="EE">ENE 10. köide, 1998</ref> == Viited == {{Viited}} Kategooria:Mineraalid')
29. detsember 2023, kell 10:45 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektronkiir (Uus lehekülg: '''''Elektronkiir''' on vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga. Algselt nimetati seda katoodkiireks, sest kiirt moodustavad elektronid lähtuvad vaakumtorus katoodilt ja liiguvad edasi anoodile nende elektroodide vahele rakendatud elektripinge mõjul. Atmosfäärirõhust palju hõredam keskkond torus on vajalik selleks, et elektronid oma liikumisenergiat võimalikult vähe kaotaksid. Häirimatu elektronkiir on...')
18. detsember 2023, kell 10:05 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Suurte arvude nimetused (miljard ja biljon: uus alaosa) Märgis: Uus teema
18. detsember 2023, kell 09:37 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Joseph Henry (Uus lehekülg: '{{Teadlane | pilt = JosephHenry1879.jpg | sündinud = 17. detsember 1797 | sünnikoht = Albany, New Yorki osariik | surnud = 13. mai 1878 | surmakoht = Washington DC, Ameerika Ühendriigid }} '''Joseph Henry''' (1797–1878) oli Ameerika füüsik, Rahvusliku Teaduste Akadeemia (NASA) liige ja selle president (1868–1878). Töötas elektromagnetismi ja selle rakendus...')
27. november 2023, kell 10:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Wilhelm Eduard Weber (Uus lehekülg: '{{Teadlane | pilt = Wilhelm Eduard Weber II.jpg | sündinud = 24. oktooer 1804 | sünnikoht = Wittenberg, Saksa-Rooma riik | surnud =23. juuni 1891 | surmakoht = Göttingen, Preisimaa | rahvus = sakslane | uurimisala = füüsika | tunnustus = Royal Society liige Copley medal Matteucci medal }} '...')
10. oktoober 2023, kell 09:38 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Pöördväärtus (Uus lehekülg: ''''Pöördväärtus''' on matemaatikas arvu 1 jagatis arvuga <math>a</math>, tähistatakse <math>\frac{1}a</math> või <math>1/a</math> või <math>a^{-1}</math>. Arvu pöördväärtus on arv, mille korrutis antud arvuga on 1.<ref>{{raamatuviide | autor=Ülo Kaasik | pealkiri=Matemaatika leksikon | koht=Tallinn |kirjastus=Eesti Entsüklopeedia Kirjastus | aasta=1992 | lehekülg= | köide= | trükk=2., täiendatud}} </ref> Näiteid: * arvu <math>2</math> pö...')
10. oktoober 2023, kell 09:38 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Vabavooludiood (Ümbersuunamine lehele Kaitsediood) Märgis: Uus ümbersuunamine
10. oktoober 2023, kell 09:37 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Kaitsediood (Kasutatud en : Flyback diode ja de : Schutzdiode)
2. oktoober 2023, kell 09:41 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge ASIC-kiip (Ümbersuunamine lehele Rakendus-spetsiifiline integraallülitus) Märgis: Uus ümbersuunamine
2. oktoober 2023, kell 09:40 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Jõu-bipolaartransistor (Tõlkeallikas de : Bipolarer Leistungstransistor)
2. oktoober 2023, kell 09:08 LAviki arutelu kaastöö teisaldas lehekülje IDopeerimine pealkirja Dopeerimine alla (Kirjaviga pealkirjas)
18. september 2023, kell 08:00 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Dipoolmoment (Uus lehekülg: ''''Dipoolmoment''' on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni: * elektriline dipoolmoment, mõõtühik kulon meeter (C·m) * magnetiline dipoolmoment, mõõtühik amper ruutmeetri kohta (A·m2) Kategooria:Täpsustusleheküljed')
28. august 2023, kell 10:09 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Gibbsi energia (Ümbersuunamine lehele Gibbsi vabaenergia) Märgis: Uus ümbersuunamine
28. august 2023, kell 10:08 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Vaba energia (Ümbersuunamine lehele Helmholtzi vabaenergia) Märgis: Uus ümbersuunamine
28. august 2023, kell 10:06 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Helmholtzi energia (Ümbersuunamine lehele Helmholtzi vabaenergia) Märgis: Uus ümbersuunamine
28. august 2023, kell 10:02 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Helmholtzi vabaenergia (Uus lehekülg: ''''Helmholtzi vabaenergia''' ehk '''Helmholtzi energia''' on Hermann von Helmholtzi järgi nimetatud termodünaamiline olekufunktsioon, mis olekuparameetrite temperatuuri <math>T</math>, ruumala <math>V </math> ja termodünaamilises süsteemis sisalduva ainehulga <math>n_i</math> funktsioonina määrab täielikult süsteemi termodünaami...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
28. august 2023, kell 10:01 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Termodünaamiline potentsiaal (Kasutatud de : Thermodynamisches Potential)
21. august 2023, kell 09:42 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge USA ühikusüsteem (Tõlkeallikas fi : Yhdysvaltalaiset mittayksikö) Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
21. august 2023, kell 09:34 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Briti ühikusüsteem (Tõlkeallikas fi : Brittiläinen yksikköjärjestelmä) Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
14. august 2023, kell 09:21 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Loomulikud ühikud (Ümbersuunamine lehele Loomulike ühikute süsteem) Märgis: Uus ümbersuunamine