Eukalüpt
| Eukalüpt | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiosperms |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Mürdilaadsed Myrtales |
| Sugukond |
Mürdilised Myrtoideae |
| Perekond |
Eukalüpt Eucalyptus L'Hér. |
| Tüüpliik | |
|
Eucalyptus obliqua | |
| Liigid | |
Eukalüpt (Eucalyptus) on taimeperekond mürdiliste sugukonnast.
Eukalüpti perekond hõlmab umbes 700–800 liiki, ühe allika kohaselt 900 liiki.[1]
Need on igihaljad valdavalt kiirekasvulised puud, mis kasvavad tavaliselt 30–55 meetri kõrguseks.[2]
Arvatakse, et puistute rajamiseks tarvitatakse valdavalt siniseid eukalüpte.[3]
Umbes 500 liiki kasutatakse eeterliku õli (eukalüptiõli) tootmiseks. Tähtsaim neist on sinine eukalüpt.[4]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Eukalüptid kasvavad looduslikult Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Meremaal. Kultuurtaimena kasvatatakse laialdaselt ka troopika ja parasvöötme piirkonnas, näiteks Ameerikas, Euroopas, Aafrikas, Vahemere maades, Lähis-Idas, Hiinas ja Hindustani poolsaarel. Enamik liike on külmakartlikud. Inglismaal on talvekindlatest puudest kõige kiirekasvulisem Gunni eukalüpt (E. gunnii).[3]
Botaaniline iseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Eukalüptidele on iseloomulik erilehisus, mis väljendub juveniilsete, ilma paljunemisorganiteta taimede lehtede erinevas kujus, värvuses ja suuruses, võrrelduna matuuursete isenditega.[3] Noored lehed on munajad ja pehmed ning asetsevad vastakuti, vanemad aga on sirpjad, rootsuga, asetsevad üksteise suhtes vahelduvalt ning maa suhtes serviti. Seetõttu ei anna puu kaitset ei vihma ega päikese eest.[5]
Lehed on kaetud õlinäärmetega, mis toodavad eeterlikku õli (eukalüptiõli). Eukalüptiõli on kergesti süttiv, mistõttu on eukalüptimetsad väga tuleohtlikud. Võsatulekahjudega kohastumisel on oluline roll uinuvatel pungadel, mis pärast tulekahju tärkavad.[6]
Õie kroonlehed on kaetud tolmukatest koosneva õiekattega (operculum), mis on kas valge, kreemjas, kollane, roosa või punane.[7] Õiekatte järgi on eukalüpt ka nimetuse saanud: eu tähendab vanakreeka keeles 'hästi' ja kalyptos 'kaetud'. Punaste õitega on suureõieline eukalüpt (E. macrocarpa) ja viigilehine eukalüpt (E. ficifolia) jt.[3]
Vili on umbes 1 cm pikkune kupar, milles on palju 1 mm pikkusi seemneid. Seemned on väikesed, pulgakujulised, kollakaspruuni värvusega. Üks kilogramm seemneid võib mahutada 500 000 seemet. Seemnete idanemine on kiire, see toimub 4–20 päeva jooksul.[3]
Koore vigastamisel eraldub parkainerikas mahl, mis muutub kuivades vaiguks. Seetõttu kutsutakse eukalüpte ka kummipuudeks.[7]
Eukalüptipuud võivad päris kõrgeks kasvada. Lõuna-Tasmaanias kasvav valitseva eukalüpti (E. regnans) isend Centurion on 2014. aasta andmetel praegu elusolevaist lehtpuudest maailma kõrgeim puu. Selle puu tüve kõrguseks on mõõdetud 99,6 meetrit ja tüve läbimõõduks 405 cm. 80 m kõrguspiiri ületavad veel ka hiigeleukalüpt (E. delegatensis), kõrge eukalüpt (E. obliqua), erivärviline eukalüpt (E. diversicolor), särav eukalüpt (E. nitens). sinine eukalüpt (E. globulus) ja vitseukalüpt (E. viminalis).
Mitte kõik eukalüptid ei kasva hiiglasteks. 2006. aastal avastasid Kew' botaanikaaia juhataja professor Stephen Hopper ja Austraalia botaanik Luke Sweedman Edela-Austraaliast pisieukalüpti (Eucalyptus sweedmaniana), kes kasvab kuni ühe meetri kõrguseks ja on kriitilises seisundis liik, kasvades ainult ühes leiukohas Cape Aridi rahvuspargis.[3]
Keemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Eukalüptilehed sisaldavad 0,3–4,5% eeterlikku õli. Eukalüptiõli (Eucalypti aetheroleum) põhikomponendiks on 1,8-tsineool ehk eukalüptool, mis võib moodustada kuni 90% õlist ning annab õlile sellele iseloomulikud omadused.
Veel sisaldab õli mürtenooli, pineene, pinokarvooni, p-tsümeeni, aldehüüde, flavonoide (eukalüptriin, rutiin, hüperosiid, kvertsetiin, kvertsitriin), tanniine, kumaarhapet, kohvhapet, feerulahapet.[5]
Õli saadakse paljudest liikidest eukalüptide lehti või oksi veeauruga destilleerides.
Droog
[muuda | muuda lähteteksti]Droogina kasutatakse peamiselt sinise eukalüpti (E. globulus) lehti (Eucalypti folium). Lehtede kogumine toimub hilissügisest varakevadeni. Vanu ja noori lehti hoitakse eraldi. Eeterlikku õli (Eucalypti aetheroleum) saadakse värskete või osaliselt kuivatatud lehtede ning noorte varte destilleerimisel veeauruga. Õli on värvitu või kahvatukollane ning lõhn ja maitse meenutavad kamprit.[8]
Euroopa farmakopöa kohaselt peab peenestamata droog sisaldama vähemalt 2% ja peenestatult minimaalselt 1,5% eeterlikku õli, mille koostises ei tohi olla vähem kui 70% eukalüptooli.[5]
Õli ja tsineooli kasutatakse laialdaselt linimentide, inhaleeritavate preparaatide, köhasiirupite, salvide, hambapastade ja farmatseutiliste maitseainetena veterinaarias ja stomatoloogias.[4]
Toodete ja preparaatide valmistamisel eelistatakse just puhast eukalüptooli, kuna eukalüptiõli sisaldab aldehüüde, mis võivad limaskesta ärritada.
Toime
[muuda | muuda lähteteksti]
Austraalia aborigeenid on juba aastasadu kasutanud eukalüpti palaviku, haavade, astma ja liigesevalude ravimiseks. Samuti tarvitasid nad eukalüpti vähki haigestumise vältimiseks. Juba 19. sajandi lõpus hakati lehti kasutama malaariapalaviku ja peavalu korral.
Eukalüpti eeterlikku õli peetakse üheks tugevaimaks ja laiema toimespektriga antibakteriaalseks eeterlikuks õliks. Bakterivastase toime tõttu kasutatakse eukalüptitinktuuri ja eetrlikku õli hingamisteede limaskestade nakkuslike põletike (näiteks köha ja bronhiit) korral ning välispidiselt haavade ja haavandite töötlemiseks, kaasa arvatud akne korral. Kasutatakse pealemäärimiseks ka reumaatiliste valude ja lumbaago korral. Aroomteraapiat kasutatakse külmetuse ning närvi- ja peavalu korral.[5]
Toimed:
- antiseptiline
- röga lahtistav ja väljutav
- kootav
- spasme lõõgastav
- uriinieritust suurendav
- vere suhkrusisaldust vähendav
Vastunäidustused
[muuda | muuda lähteteksti]Seespidine kasutamine on vastunäidustatud ägedate mao-, soole-, sapiteede ja maksahaiguste korral, samuti raseduse ja imetamise ajal.
Kõrvaltoimed ja ohud
[muuda | muuda lähteteksti]Harva esinevad kõrvaltoimetena iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Eeterlikku õli sisaldavate preparaatide määrimine väikelaste näo piirkonda võib põhjustada astmataolisi bronhide spasme ning omakorda lõppeda lämbumissurmaga.
Täiskasvanu jaoks algab mürgine annus 4–5 milliliitrist õlist, surma hingamisseiskumise tagajärjel on teatatud 4–24 milliliitri eukalüptiõli neelamise tulemusel, kuid samas on teateid ka tervenemisest nende puhul, kes neelanud samas koguses õli.[9]
Mürgistusest annavad märku kõrvetised, iiveldus, oksendamine, vererõhu langus, verevarustushäired ja teadvusekaotus.[8]
Muud kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Eeterlikku õli ja sellest eraldatud tsineooli kasutatakse lõhnaainena seepides, puhastusvahendites ja kosmeetikas, samuti maitseainena maiustustes ja teistes toiduainetes. Eukalüptiõlist valmistatakse putukatõrjevahendeid.[5]
Eukalüptid sisaldavad värvained, mis varieeruvad kollasest roheliseni ning pruunist sügava roostepunaseni.[10]
Eukalüpte on istutatud liigniisketele aladele, et pinnase kvaliteeti parandada. Kuivendamisel kaob ka hallasääskede paljunemiseks soodne keskkond ning seetõttu on vähenenud malaaria levik nendes piirkondades.[11]
Suhe loomadega
[muuda | muuda lähteteksti]Eeterliku õli toksilisuse tõttu ei toitu paljud loomad eukalüptist. Mõned kukkurloomad, näiteks koaala, toituvad aga ainult eukalüptilehtedest ning veedavad suurema osa elust eukalüptipuul. Seetõttu on koaalade karvkate tugeva eukalüptilõhnaga, mis kaitseb teda kiskjate ja kahjurite eest.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Patrícia Mathias Döll-Boscardin, Adilson Sartoratto, Beatriz Helena Lameiro de Noronha Sales Maia jt, Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine, In Vitro Cytotoxic Potential of Essential Oils of Eucalyptus benthamii and Its Related Terpenes on Tumor Cell Lines, 2012 (2012) väljaanne, http://dx.doi.org/10.1155/2012/342652
- ↑ "Monterey Bay Spice Company".
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Urmas Laansoo, Taimi Puusepp, Krista Kaur. "Veidrad taimed", lk 174, 2014, Kirjastus Cum Laude, ISBN 978-9-949-94924-3
- ↑ 4,0 4,1 Julia Lawless. "The Encyclopaedia of Essential Oils", Element Books Limited, 1992.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Ain Raal. "Farmakognoosia", Tartu Ülikooli kirjastus, 2010.
- ↑ Geoff Hodge. "Botaanika aednikele", Varrak, 2014.
- ↑ 7,0 7,1 Hardi Tullus (märts 2011). "Eukalüptid maailma metsanduses". Eesti Mets.
- ↑ 8,0 8,1 Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
- ↑ Eucalyptus globulus – Labill.. pfaf.org
- ↑ "Värvid". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2016. Vaadatud 28. aprillil 2016.
- ↑ Wurges, Jennifer; Odle, Teresa. "Eukalüpt". Gale Encyclopedia of Alternative Medicine. |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Eukalüpt – tsitaadid Vikitsitaatides