Frankfurdi suurhertsogkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) |
|
Großherzogtum Frankfurt 1810–1813 | |
  Lipp
Vapp
| |
.svg?lang=et) Frankfurdi suurhertsogkond aastal 1812. | |
| Valitsusvorm | absoluutne monarhia |
|---|---|
| Osa | Prantsuse keisririigi vasallriik |
| Pealinn | Aschaffenburg |
Frankfurdi suurhertsogkond oli Napoleoni loodud Saksa satelliitriik. See tekkis aastal 1810 endiste Mainzi kuurvürstkonna ja Vabalinn Frankfurdi territooriumite liitmisel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Frankfurt kaotas oma vaba riigilinna staatuse aastal 1806, kui kaotati Saksa-Rooma riik. Linn anti endisele Mainzi peapiiskopile Karl Theodor von Dalbergile ja sellest sai Frankfurdi vürstkond. Kui Dalberg oli sunnitud oma Regensburgi vürstkonna aastal 1810 Baieri kuningriigile andma, liitis ta oma ülejäänud territooriumid Aschaffenburgi, Wetzlari, Fulda, Hanau ja Frankfurdi uueks Frankfurdi suurhertsogkonnaks.
Kuigi suurhertsogkond sai nime Frankfurdi linna järgi, resideeris Dalberg Aschaffenburgi linnas. Kuid territooriumi valitsesid tegelikult Prantsuse volinikud. Suurhertsogkonna põhiseaduse järgi pidi pärast Dalbergi surma riigi pärima Napoleoni kasupoeg Eugène de Beauharnais.
Dalberg loobus Eugène kasuks troonist 26. oktoobril 1813, pärast Napoleoni kaotust Leipzigi lahingus. Suurhertsogkond lakkas olemast pärast detsembrit 1813, kui linna okupeerisid liitlaste väed. Kuigi Frankfurt ise sai taas kord vabalinnaks, annekteeris enamuse suurhertsogkonna territooriumist lõpuks Baieri kuningriik.