Georg Bogislaus Staël von Holstein

Vabahärra (a-st 1731) Georg Bogislaus Staël von Holstein (6. detsember 1685 Narva – 17. detsember 1763 Malmö) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (feldmarssal) ja Rootsi Mütsipartei liider.

Elulugu

Päritolu

Põlvnes nimekast baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli Riigi ja Soldina mõisnik ooberstleitnant Johann Staël von Holstein (1636–1703), kes oli 1652. aastal saanud naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks. Ema Helena Juliana von der Pahlen (suri 1695) oli tema isa teine abikaasa.^[1]

Sõjaväeteenistuses

Georg Bogislaus astus Põhjasõja alguses 1700. aastal 15-aastaselt vabatahtlikuna Rootsi sõjaväeteenistusse. Teenis alguses kaardiväes, kuid juba järgmisel aastal viidi üle suurtükiväkke. Sama aasta novembris oli ohvitser Ingerimaa tragunirügemdis. 1702. aastast teenis leitnandina De la Gardie Liivimaa rügemendis. 1704. aastal langes ta Narva all Venemaa sõjavangi ja viidi Moskvasse. Vabanes 1711. aasta kevadel, naasis Rootsi ja määrati majorina teenima Skaraborgi rügementi. 1717. aastal sai ta selle väeosa komandöriks. Järgmisel aastal osales ta sõjategevuses Norras. 1719. aastal aitas ta vabastada Älvsborgi Taani admirali Tordenskjoldsi piiramisrõngast. 1720. aastal läks ta Rootsi teenistusest erru ja astus Holsteini teenistusse. Ülendati kindralmajoriks ja nimetati Holsteini hertsogi kaardiväe ülemaks (1721). Samal aastal sai temast kindralkrigskomissar. Naasis Rootsi ja määrati Kristianstadi komandandiks. 1731. aasta 14. juunil andis Rootsi kuningas Adolf Fredrik talle vabahärratiitli ja samal aastal introdutseeriti ta Rootsi rüütelkonda. Kaks aastat hiljem nimetati ta oobersti auastmes Kalmari kindluse komandandiks. Alates 1734. aastast oli ta Kalmari lääni ja Ölandi maapealik, ühtlasi täitis ta ülemkomandandi kohuseid. 1743. aastal anti talle kindralleitnandi tiitel. Alates 1754. aastast oli Malmö lääni maapealik ja ülemkomandant, kellena oli ametis surmani. 1757. aastal ülendati feldmarssaliks.^[2]

Kosta klaasivabrik

1742. aastal asutas ta koos vabahärra Anders von Koskulliga Rootsi esimese klaasivabriku Kosta (Koskull + Stael).

Väpno fideikomiss

1741. aastal ostis ta Stenbocki suguvõsalt Hallandi läänis Vapnö lossi. 1754 . aastal moodustas ta sellest fideikomissi.^[3] See on tänini tema suguvõsa valduses. Fideikomiss kaotati 1964. aastal.

Auastmed^[4]

Aasta	Kuupäev	Auaste
1701		seersant
1702	24. november	kornet
1702	12. mai	leitnant
1703	10. juuni	kapten
1711	9. november	major
1713	19. august	ooberstleitnant
1717	7. detsember	ooberst
1721		kindralmajor
1743		kindralleitnant
1757		feldmarssal

Autasud

Rootsi autasud

Mõõgaordeni rüütlirist (26. september 1748)
Mõõgaordeni komandöririst (4. detsember 1751)
Seeravi orden (25. november 1754)

Välismaa autasud

Preisimaa Helduse orden

Perekond

Ta oli kaks korda abielus. 1710. aastal Moskvas vangistuses olles naitus ta vabapreili Ingeborg Christina Horn af Rantzieniga (1681–1761), kes oli kindralmajor vabahärra Henning Rudolf Horn af Rantzieni ja krahvinna Helena Sperlingi (1668–1704) tütar ning krahv Göran von Sperlingi tütretütar. Tema teiseks abikaasaks sai 1761. aastal Sofia Elisabet Ridderschantz (1697–1789).

Sugupuu^[1]

Georg Bogislaus Staël von Holstein (1685–1763)	Johann Staël von Holstein (1636–1703)	Matthias Staël von Holstein (suri 1649)	Hildebrand Staël von Holstein (suri 1587)
			Anna von Uexküll
		Margaretha von Stackelberg	Johann von Stackelberg (suri 1615)
			Magdalena Tois
	Helena Juliana von der Pahlen (suri 1695)	Johann von der Pahlen (1602–1694)	Kersten (Carsten) von der Pahlen
			Margaretha von Uexküll
		Christina Katharina von Rosen	Bogislaus von Rosen (1572–1658)
			Margaretha Molkenbur (Molckenbür)^[5] (maeti 1621)

Vaata ka

Staël von Holstein

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 363.
↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936, lk 519.
↑ Segerstråle, Nils. Svenska fideikommiss. Stockholm: Almqvist & Wiksell Förlag AB, 1979, lk 224 [1].
↑ Lewenhaupt, Adam. Karl xii:s officerare. Biografiska anteckningar. Andra delen. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, lk 651.
↑ Hupel, August. Nordische Miscellaneen, 15-17, lk 455 [2].

Kirjandus

Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 519.
Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 756.
Lewenhaupt, Adam. Karl xii:s officerare. Biografiska anteckningar. Andra delen. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag. Lk 651 [3].

Välislingid

ID puudub veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[GHBR_363-1] 1,0 ^1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 363.

[2] Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936, lk 519.

[3] Segerstråle, Nils. Svenska fideikommiss. Stockholm: Almqvist & Wiksell Förlag AB, 1979, lk 224 [1].

[4] Lewenhaupt, Adam. Karl xii:s officerare. Biografiska anteckningar. Andra delen. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, lk 651.

[5] Hupel, August. Nordische Miscellaneen, 15-17, lk 455 [2].

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]