Grammatiline sugu

Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.

Sõna grammatiline sugu ei pruugi kattuda sõna referendi sooga. Selline sõna on näiteks saksa Mädchen (eesti keeles tüdruk), kus deminutiivne tuletusliide -chen määrab, et grammatiliselt on sõna kesksoost, kuigi sõna referent on naissoost.^[1]

Soolise kontrasti tüübid

Mees- ja naissugu

Keeltes, kus esineb mees-naine kontrast, leidub vaid kaks sugu: meessugu, kuhu kuuluvad meessoost elusolendid (peamiselt inimesed), ja naissugu, kuhu kuuluvad naissoost elusolendid. Muud nimisõnad, mille referendil ei ole sugu, on paigutunud ühe või teise soo alla, kuigi sünkroonses käsitluses võib paigutumine näida suvalisena.^[2]

Sellised keeled on näiteks hispaania keel ja paljud muud romaani keeled, balti keeled, keldi keeled, india keeled ja afroaasia keeled.

Mees-, nais- ja kesksugu

Keeltes, kus esineb mees-nais-kesksoo kontrast, leidub kolm sugu: meessugu, naissugu ja kesksugu. Kui nimisõna referendi sugu on võimalik eristada, kuulub nimisõna enamasti vastava soo alla. Nimisõnad, mille referendil ei ole sugu, võivad kuuluda kõigi kolme soo alla.

Sellised keeled on näiteks vene keel ja enamik muudest slaavi keeltest, sanskriti keel, mõned germaani keeled, mõned romaani keeled, ladina keel ja kreeka keel.

Üldsugu ja kesksugu

Keeltes, kus esineb üld- ja kesksoo vastandus, on varem esinenud mees-, nais- ja kesksoo vastandus, kuid aja möödudes on mees- ja naissugu ühinenud üheks sooks, üldsooks. Sõnad, mille referent on inimene, kuuluvad ainult üldsoo alla. Muu referendiga sõnad võivad aga kuuluda nii üldsoo kui ka kesksoo alla.

Sellised keeled on näiteks rootsi ja taani keel, osaliselt ka norra ja hollandi keel.

Elus ja elutu

Keeltes, kus esineb elusa-elutu vastandus, leidub kaks sugu: elus, kuhu kuuluvad elusolendid, ja elutu, kuhu kuuluvad elutute referentidega nimisõnad.

Sellised keeled on näiteks algonkini keeled.

Sookategooria puudumine

Pikemalt artiklis Grammatiliste sugudeta keel

Sookategooriat ei esine paljudes keeltes. Selliste keelte hulka kuuluvad näiteks kõik soome-ugri keeled.

Muu

Leidub keeli, kus on kasutusel nii mees-nais-kesksoo vastandus kui ka elusa-elutu vastandus. Selliste keelte hulka kuuluvad näiteks mitmed slaavi keeled, kus see esineb peamiselt meessoost sõnade puhul.

Inimese ja mitte-inimese vastandus leidub näiteks poola keeles ja draviidi keeltes.

Soo ilmingud

Käänamine

Sõna sugu võib mõjutada sõna käändelisi esinemisvorme.

Näiteks ladina keel, kus erinevalt mees- ja naissoost sõnadest, lõppevad kesksoost sõnade ainsuse mitmuse vormid a-ga ja nende nominatiivse ja akusatiivse käände vormid on identsed.

Meessoost ladinakeelse sõna *vir* (eesti keeles *mees*) käänamine
Kääne	Nominatiiv	Genitiiv	Datiiv	Akusatiiv	Ablatiiv	Vokatiiv
Ainsus	vir	virī	virō	virum	virō	vir
Mitmus	virī	virōrum	virīs	virōs	virīs	virī

Naissoost ladinakeelse sõna *fēmina* (eesti keeles *naine*) käänamine
Kääne	Nominatiiv	Genitiiv	Datiiv	Akusatiiv	Ablatiiv	Vokatiiv
Ainsus	fēmina	fēminae	fēminae	fēminam	fēminā	fēmina
Mitmus	fēminae	fēminārum	fēminīs	fēminās	fēminīs	fēminae

Kesksoost ladinakeelse sõna *corpus* (eesti keeles *keha*) käänamine
Kääne	Nominatiiv	Genitiiv	Datiiv	Akusatiiv	Ablatiiv	Vokatiiv
Ainsus	corpus	corporis	corporī	corpus	corpore	corpus
Mitmus	corpora	corporum	corporibus	corpora	corporibus	corpora

Ühildumine

Nimisõna soost sõltub sellega ühilduvate sõnade kuju. Ühilduvate sõnade hulka võivad kuuluda näiteks artiklid, omadussõnad ja verbid.

Hispaania keeles on kaks sugu: mees- ja naissugu. Määravat artiklit el kasutatakse meessoost sõnade puhul ja la naissoost sõnade puhul.

Määravad artiklid hispaania keeles^[3]

Sugu

Arv

Fraas

Meessugu

Ainsus

el	plato
DET.MASC.SG	taldrik
see	taldrik

Mitmus

los	plato-s
DET.MASC.PL	taldrik-PL
need	taldrikud

Naissugu

Ainsus

la	guitarra
DET.FEM.SG	kitarr
see	kitarr

Mitmus

las	guitarra-s
DET.FEM.SG	kitarr-pl
need	kitarrid

Nimisõna sugu võib ühilduva sõna vormi mõjutada ka ainult mõnedes vormides. Näiteks vene keeles, kus esineb mees-nais-kesksoo vastandus, määrab alusest nimisõna sugu öeldisest verbi vormi, aga ainult siis, kui verb on minevikus.

Venekeelse sõna *читaть* (eesti keeles *lugema*) minevikuvormid
Minevik	Ainsus	*Mitmus (мы/вы/они́)*
*Meessugu (я/ты/он)*	читал	читaли
*Naissugu (я/ты/она́)*	читaла
*Kesksugu (оно́)*	читaло

Asesõnad

Keeltes, kus esineb sookategooria, eristatakse sugu ka asesõnade puhul.

Leidub keeli, milles sookategooria esineb ainult isikuliste asesõnade puhul, võttes aluseks referendi soo. Selline keel on näiteks inglise keel, kus 3. isiku ainsuses kasutatakse he meessoost isikute kohta, she naissoost isikute kohta ja it elutute referentide kohta.

Sookategooriata keelte puhul on ka võimalik, et isikuliste asesõnade puhul eristatakse ainult elus-elutu vastandust. Selliste keelte hulka kuulub ka eesti keel, kus 3. isiku puhul on ainsuses ta isikute kohta ja see kasutusel elutute referentide puhul ning mitmuses vastavalt nemad ja need.

Kuigi osades sookategooriata keeltes kasutatakse asesõnade puhul referendi soost sõltuvaid isikulisi asesõnu, leidub ka sookategooriata keeli, kus sellist eristamist ei esine.

Vaata ka

Klassifikaator

Viited

↑ Kroeger, Paul R (2005). Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 128–134.
↑ Franceschina, Florencia (2005). Fossilized Second Language Grammars: The Acquisition of Grammatical Gender. John Benjamins Publishing Company.
↑ López-Arias, Julio (1996). "10". Test Yourself: Spanish Grammar (1 ed.). McGraw-Hill. Lk 85.

[1] Kroeger, Paul R (2005). Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 128–134.

[2] Franceschina, Florencia (2005). Fossilized Second Language Grammars: The Acquisition of Grammatical Gender. John Benjamins Publishing Company.

[3] López-Arias, Julio (1996). "10". Test Yourself: Spanish Grammar (1 ed.). McGraw-Hill. Lk 85.

[1]

[2]

[3]