Hadja Lahbib

Hadja Lahbib
Hadja Lahbib 2024. aastal
Belgia välisminister
Ametis
Ametisse asumise aeg 15. juuli 2023
Eelnev	Sophie Wilmès
Isikuandmed
Sünninimi	Hadja Lahbib
Sünniaeg	21. juuni 1970 Boussu, Hainaut' provints, Belgia
Erakond	Mouvement Réformateur (alates 2022)
Abikaasa	Olivier Lemaire
Lapsed	2
Alma mater	Université libre de Bruxelles

Hadja Lahbib (sündinud 21. juunil 1970 Boussus Hainaut' provintsis Belgias) on Belgia ajakirjanik ja poliitik, alates 2022. aastast erakonna Mouvement Réformateur liige. Ta on alates 15. juulist 2022 Belgia välisminister Alexander De Croo valitsuses. Alates septembrist 2024 on Hadja Lahbib Euroopa Komisjoni kriisivalmiduse ja -ohje ning võrdõiguslikkuse voliniku kandidaat von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 6. novembril 2024.

Haridus ja tegevus ajakirjanikuna

Ta sündis 1970. aastal Boussus Hainaut' provintsis Alžeeriast pärit islamit praktiseerivate immigrantide viielapselises peres. Tema isa töötas kaevurina. Ta lõpetas katoliku kooli, katkestas 18-aastaselt kultuurisidemed araabia kogukonnaga. Ta on öelnud ka, et teda köidab budism.

Hadja Lahbib asus 1989. aastal õppima Université libre de Bruxelles'is ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning pärast õpingute edukat lõpetamist töötas aastatel 1993–1995 samas teadusassistendina.

Aastatel 1993–1997 töötas ta Liège’is RTL-TVI ajakirjanikuna, muu hulgas tegeles ta seksuaalkurjategija Marc Dutroux’ afääriga. Aastatel 1997–2022 töötas ta Belgia prantsuskeelses riigitelevisioonis RTBFis. Ta oli eeskätt erikorrespondent Afganistanis ja Lähis-Idas. Ta oli kaks aastakümmet RTBFi peamise uudistesaate "Journal télévisé" (JT) saatejuht ja sai seetõttu üle riigi tuntuks. 2013. aasta mais kommenteeris ta kuninganna Elisabethi konkursi finaali, kuid keeldus sõnaselgelt mainimast, et võitjal on Iisraeli kodakondsus.

Lisaks töötas ta Arte Belgique'is, kaasmodereerides seal nt koos Patrick Delamale'iga kahte igakuist kultuuriprogrammi. Ta juhtis saateid ka Prantsuse riiklikus rahvusvahelises ringhäälinguorganisatsioonis TV5 Monde.

Lisaks tegi ta reportaaže sõjakolletest, eriti Lähis-Idast, aga ka Afganistanist. Tema dokumentaalfilm "Afghanistan. Le choix des femmes" ("Afganistan. Naiste valik") tegi ta tuntuks ka filmitegijana ning ilmus hiljem ka raamatuna. Film võitis 2008. aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) auhinna "Kuldne link".

Dokumentaalfilmi "Patience, patience, t'iras au paradis!" eest, mis räägib kuuest Belgiasse sisse rännanud mosleminaisest ja nende emantsipatsioonist vabas ühiskonnas, mis viis nad New Yorki, sai ta 2015. aastal auhinna Iris Europa.

Viimati oli ta nihutanud ajakirjandusliku fookuse kultuurisektorile ja jätnud RTBFi 2019. aasta peamiseks uudisteankruks. 2021. aastal sai ta koos Jan Goossensiga Pealinna Brüsseli piirkonna valitsuselt ülesandeks koostada Brüsseli taotlus 2030. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Poliitiline karjäär

Krimmi-visiit ajakirjanikuna

Ajakirjanikuna külastas Hadja Lahbib 2021. aasta juulis Venemaa ja Ukraina vahel poliitilisi vaidlusi tekitanud Krimmi. Ta ei täpsustanud, kuidas ta sinna sattus, ega tunnistanud Krimmi Ukraina territooriumina. Ta käis 23.–25. juulil festivalil "Global Values", mille korraldasid on Lunatšarski nimeline Sevastopoli Akadeemiline Vene Draamateater ja Vladimir Putini tütar Katerina Tihhonova. Instagramis avaldas ta festivali koreograafilise etenduse katkendeid. RTBFi pärast festivali esitatud küsimusele, kas ta tuleb tagasi Venemaalt või Ukrainast, ei vastanud Lahbib selgelt, kuid ütles: "Simferopoli lennujaamas maandumiseks on vaja Venemaa viisat."

Belgia välisminister

Kuni välisministriks nimetamiseni 15. juulil 2022 ei olnud Habib poliitiliselt aktiivne ega kuulunud liberaalsesse erakonda Mouvement Réformateur (MR). Ta tegutses üksnes sotsialistlikus organisatsioonis Solidaris. Erakonna Mouvement Réformateur esimees Georges-Louis Bouchez nimetas ta välisministri kandidaadiks üllatuslikult. Tema eelkäija välisministri ametis oli Sophie Wilmès, kes loobus kohast, et hoolitseda oma raskelt haige abikaasa eest. Hadja Lahbib andis kuningas Philippe'i ees samal päeval vande. Pressikonverentsil, kus teda esitleti, ütles ta oma poliitilise positsiooni kohta: "Je ne suis ni de gauche, ni de droite, je suis fondamentalement libre" (Ma ei ole vasakpoolne ega parempoolne, ma olen fundamentaalselt vaba). Pärast intervjuud palus Georges-Louis Bouchez tal MRiga liituda ja ta tegi seda. Pärast seda on ta korduvalt kuulutanud end täielikult liberaalseks.

Välisministrina mõistis ta hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, avaldas Ukrainale täielikku toetust ja nimetas Krimmi annekteerimise ebaseaduslikuks. 28. juulil 2022 Ukraina välisministrile saadetud kirjas väljendas ta oma toetust Ukrainale ja nimetas Venemaa okupatsiooni Krimmis "illegaalseks". Tema toonane kolleeg Dmõtro Kuleba tunnistas "Belgia siirast suhtumist ja lojaalset pühendumist Ukraina territoriaalsele terviklikkusele".

7. oktoobril 2022 lõikasid Lahbib ja kaks seadusandjat – Darya Safai ja Goedele Liekens – Belgia parlamendis juukseid, näidates sellega solidaarsust valitsusvastaste meeleavaldustega Iraanis, mille põhjustas 22-aastase Mahsā Amīnī surm.

26. novembril 2022 külastasid Hadja Lahbib ja Belgia peaminister Alexander De Croo Ukrainat.

2023. aasta septembris palus MR Belgia kaitseministeeriumil uuesti läbi mõelda võimalus toimetada Ukrainasse hävitajaid F-16. Hadja Lahbib selgitas: "Parim viis Belgia kaitsmiseks on F-16 saatmine Ukrainasse."

Hadja Lahbib mõistis 7. oktoobril 2023 kiiresti hukka Ḩamāsi ja Palestiina Islami Džihaadi Iisraeli vastu toime pandud terrorirünnakud. Alates sellest päevast on Belgia välisministeerium nõudnud kõigi pantvangide vabastamist.

2024. aasta mais teatas Hadja Lahbib Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiidi ajal Belgiasse, et 2028. aastaks toimetatakse Ukrainasse 30 hävitajat F-16.

Belgia eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus 2024. aasta esimesel poolaastal kutsus ta üles jätma juulis 2024 Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks saav Ungari Euroopa Liidus hääleõigusest ilma.

2024. aasta juulis kritiseeris ta Palestiina alade okupeerimist Iisraeli poolt, öeldes, et "Belgia seisab alati rahvusvahelise õiguse austamise eest". 2024. aasta augustis mõistis ta järsult hukka Iisraeli rünnaku Al-Tabaeeni koolis Gazas.

Skandaalid

2023. aasta juunis kukkus Belgia parlamendis läbi Hadja Lahbibi umbusaldushääletus, mille oli ajendanud tema otsus anda viisad Brüsselis kuu aega varem toimunud linnapeade kongressil osalenud Iraani ja Venemaa linnade delegatsioonidele, sealhulgas Teherani lihunikuna tuntud Teherani linnapeale. Erakond Mouvement Réformateur ähvardas valitsusest lahkuda, kui Hadja Lahbib peaks tagasi astuma. Selle tagajärjel oleks valitsus lagunenud.

2022. aasta novembris kohtus Hadja Lahbib Katari tööministri Ali bin Samikh Al Marriga, keda süüdistatakse korruptsioonis, et arutada inimõigusi, naiste õigusi ja LGBTQIA+ õigusi.

Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat

2. septembril 2024 esitas Arizona, tõenäoliselt tulevane valitsuskoalitsioon, Hadja Lahbibi Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks. Koalitsioonierakondade vahel oli varem kokku lepitud, et Belgia kandidaadi sellele kohale valib erakond Mouvement Réformateur. Erakonna esimees Georges-Louis Bouchez pakkus Lahbibi Didier Reyndersi asemel Belgia kandidaadiks von der Leyeni teise komisjonis pärast 31. augustit 2024, mis oli Euroopa Komisjoni presidendi määratud tähtaeg. Lahbibi nimetamisega täitis Belgia Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni konkreetse palve, milles oli rõhutanud, kui oluline on, et liikmesriikide valitsused esitaksid naiskandidaate.

17. septembril 2024 esitas Ursula von der Leyen Hadja Lahbibi kriisivalmiduse ja -ohje ning võrdõiguslikkuse voliniku kandidaadiks. Ta on üks kolmest volinikukandidaadist (Valdis Dombrovskise ja Maroš Šefčoviči kõrval), kellel on kaks portfelli. Teise portfelli (võrdõiguslikkus) küsimustes annab ta aru otse Euroopa Komisjoni presidendile.