Hann. Münden

Hann. Münden
	Pindala: 121 km² (2017)
	Elanikke: 23 530 (31.12.2022)
	Koordinaadid: 51° 25′ N, 9° 39′ E
	Valla asend Göttingeni kreisis

Hann. Münden (lühend nimest Hannoversch Münden, kõnekeeles Münden) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.

Linna pindala on 121,12 km². 31. detsembril 2015 elas seal 23 797 inimest. Linn paikneb Göttingeni kreisis Fulda ja Werra jõe kohtumiskohas, mis ühinedes moodustavad Weseri jõe. Linn on kuulus mitme ajaloolise hoone poolest, mõned rohkem kui 600 aastat vanad.

Ajalugu

Paika on esmamainitud 802. aastal Gimundi kinkedokumendis Fulda kloostrile. Linna nimi tähendab vanasaksa keeles "kokkujooksu"; eesliide Hannoversch ("Hannoveri") lisati 19. sajandil, et eristada linna sarnase nimega Preisi naabrist, Mindenist.

Linnaõigused sai 12. sajandi teises pooles.

Prantsuse leidur Denis Papin ehitas 1704. aastal tõenäoliselt pedaalidega juhitava aurupump-jõuallikaga sõurattaga paadi ja demonstreerimiseks kasutati seda 1707. aastal liikumiseks Fulda jõge pidi allavoolu Kasselist Mündenisse.

Hann. Münden oli Preisi Kuningliku Metsandusakadeemia asukoht: linna botaanikaaiad paljude puudliikidega rajati peamiselt sellele akadeemiale. Hiljem ühendati akadeemia Göttingeni ülikooliga, koliti 1970. aastal uude hoonesse pealinnakus.

Peamised vaatamisväärsused

Paljud turistid külastavad linna, et näha mõnd selle 700 hästisäilinud keskaegsest poolpuitmajast.

Suures luterlikus gooti stiilis Püha Blasiuse kirikus (14.–15. sajand) on Braunschweig-Calenbergi hertsogi Erich I (suri aastal 1540) sarkofaag.

Muud vaatamisväärsused:

Renessanss-stiilis raekoda, ehitatud 14. sajandil, fassaad uuendatud aastatel 1603–1618.
Vana Werrabrücke, sild üle Werra jõe: üks vanimaid kivisildu riigis.
Forstbotanischer Garten in Hannoversch Münden, arboreetum
Keskaegse 12. sajandi linnamüüri jäänused (uuendatud 15. sajandil)
Tillyschanze, aastatel 1881–1885 linnakodanike ehitatud vaatlustorn linna piiramise mälestuseks krahv Tilly poolt 1626. aastal.
Welfenschloss, algselt ehitatud 1501. aastal hertsog Erich I poolt gooti stiilis nii residentsiks kui ka halduskeskuseks. Pärast selle hävinemist tules 1560. aastal ehitas hertsog Erich II selle üles Weseri renessanss stiilis. Lõunatiib hävines taas tules 1849. aastal, kuid seda ei taastatud.

Hann. Mündenis sündinud tuntud inimesi

Anna Maria (1532–1568), Braunschweig-Lüneburgi hertsoginna
Ludolph Büsinck (1600–1669), puugraveerija, Hann. Mündeni linna tolliametnik
Johann Andreas Eisenbarth (1663–1727), kirurg ja silmakirurg
Philipp Eduard Huschke (1801–1886), jurist
Christian Kalkbrenner (1755–1806), kapellmeister
Heinrich Christian Burckhardt, (1811–1879), metsateadlane ja aastatel 1844–1849 esimene metsakooli õpetaja Mündenis; Hann. Mündeni aukodanik
Gustav Eberlein, (1847–1926), skulptor, kes tuli Landkreis Mündenist, omas Hann. Mündenis eluaset ja stuudiot
Anne-Marie von Schutzbar genannt Milchling (1903–1991) Nikolaus von Oldenburgi teine naine
Christa Schroeder (1908–1984), Adolf Hitleri isiklik sekretär
Hermann Friedrich Teichmeyer (1685–1746), kohtumeditsiiniarst
Ernst Wollweber (1898–1967), Saksa Demokraatliku Vabariigi Riikliku Julgeoleku minister
Ferdinand Wüstenfeld (1808–1899), araabia kirjanduse kirjandusteadlane
Adam von Trott zu Solz, (1909–1944), diplomaat, vastupanuvõitleja natsiajastul, käis aastatel 1922–1927 siin koolis
Hanne Wieder (1925–1990), kabareekunstnik, näitleja, laulja

Sõpruslinnad

Suresnes, Prantsusmaa, aastast 1959
Hackney, Ühendkuningriik, aastast 1973
H̠olon, Iisrael, aastast 1988
Chełmno, Poola, aastast 1992

Vaata ka

Viited

↑ https://www1.nls.niedersachsen.de/statistik/html/default.asp
↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid

[1] ttps://www1.nls.niedersachsen.de/statistik/html/default.asp

[2] Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.

[3] Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

[1]

[2]

[3]