Heinrich von Galen

See artikkel räägib ordumeistrist; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge Heinrich von Galen (täpsustus)

---

Galenite suguvõsavapp

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Heinrichi vanemad olid tõenäoliselt Rutger von Galen zu Vellinghausen ja Gertrud. Ta pärines Marki krahvkonnast Vellinghausenist Dinkeri kihelkonnast Soesti lähedalt. Tema suguvõsa kuulus piirkonna mõjukaimate hulka, ka Liivi ordus oli mitmeid Galeneid, isegi Heinrich von Galeni nimelisi oli lisaks temale seal veel vähemalt kaks.

Galen astus umbes 1506. aastal Liivi ordusse. 1514. aastal oli ta Võnnu linnusekomtuur (Hauskomtur), 1519–1529 Kandava foogt, seejärel aga 1535. aastani Kuldīga komtuur. 1520. aastatel oli ta mitmel korral saadikuks endise Saksa ordu kõrgmeistri ja esimese Preisimaa hertsogi Albrecht von Hohenzollerni juurde, kellega toonane Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg püüdis sõbralikke või vähemalt rahumeelseid suhteid säilitada. Üldjoontes see ka õnnestus. Plettenbergi surma ja senise maamarssali Hermann von Brüggenei ordumeistriks saamise järel sai tast maamarssal, 1551. aastal valiti ta aga Johann von der Recke ootamatu surma järel Liivi ordu maameistriks. Tõenäoliselt oli umbes 70-aastase maamarssali ordumeistriks valimine kompromiss ordu katoliikliku ja protestantliku tiiva vahel, sest Galenist võis oodata, et ta radikaalseid muudatusi ordus läbi ei vii.

Galen osutus ordumeistrina protestantlust soosivaks, viies mitmes ordukonvendis sisse protestantliku kirikukorralduse, ent ta säilitas siiski ordu katoliikliku struktuuri. Muuhulgas andsid Galeni luterlusemeelsusest märku tõigad, et ta osales kohe pärast ordumeistriks kinnitamist koos mitmete teiste orduvendadega luterlikul jumalateenistusel Riias ning 1554. aastal toetas ta eestikeelse luterliku katekismuse trükkimist Tartus.

Galeni ajal toimusid nii 1554. aasta saatuslikud läbirääkimised venelastega, kus nõuti Tartu maksu, kui ka koadjuutorivaenus (1556), mis jäi viimaseks Liivimaa riikide omavaheliseks konfliktiks. Viimase lõpetas Poola sekkumine, mis tõi kaasa Posvoli leppe allakirjutamise. 1554. aastal sõlmiti Volmari maapäeval ka usurahu, millega tagati katoliiklastele ja protestantidele Liivimaal võrdsed õigused.

1556. aastal oli Galen juba vana ja haige ning ei suutnud ordut kriisis reaalselt juhtida. Nii tõusis ordu etteotsa koadjuutor Wilhelm Fürstenberg, kes püüdis ajada Poola-vastast poliitikat. Järgmisel aastal Galen suri ning Fürstenbergist sai uus ordumeister.

Kirjandus

• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 282 (lk 248).
• Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Kirjastus Olion: Tallinn, 1995. 2. trükk: sama, 2006.
• Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk lk. 41-44.

Välislingid

• Russow, Balthasar: Nye Lyfflendische Chronice, Rostock 1578

Eelnev Gerhard von Rossem	Kandava foogt 1519–1529	Järgnev Dietrich von Oldenbockum
Eelnev Gerhard von der Brüggen	Kuldīga komtuur 1529–1535	Järgnev Ernst von Münchhausen
Eelnev Hermann von Brüggenei	Liivi ordu maamarssal 1535–1551	Järgnev Jasper van Munster
Eelnev Johann von der Recke	Liivi ordumeister 1551–1557	Järgnev Wilhelm Fürstenberg