Holstein-Kiel

Holstein-Kieli krahvkond oli Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin aastatel 1261–1390.

Ajalugu

Holsteini krahvkonda valitses 1238. aastani Adolf IV. Kui ta tagasi astus, valitsesid tema pojad Johann I ja Gerhard I Holsteinis koos. 1261. aastal jaotasid nad krahvkonna, Johann sai Kieli ja asutas Holstein-Kieli liini ning Gerhard sai Itzehoe ja asutas Holstein-Itzehoe liini.

1300. aastal jagunes Holstein-Itzehoe edasi Holstein-Plöniks, Holstein-Pinnebergiks ja Holstein-Rendsburgiks.

1350. aastal läks Holstein-Plöni krahvkond Holstein-Kieli krahvidele.

1390. aastal suri viimane Holstein-Kieli krahv ja seega hääbus ka Holstein-Plön. Mõlemad krahvkonnad päris Holstein-Rendsburgi liin.

Holstein

Holstein-Kiel
(1261–1390)

Holstein-Itzehoe
(1261–1290)

Holstein-Segeberg
(1273–1308)

Holstein-Plön
(1290–1390)

Holstein-Rendsburg
(1290–1459)

Holstein-Pinneberg
(1290–1640)

Holsteini
hertsogkond
(al 1474)

Rantzau krahvkond
(1650–1726)

Holstein-Kieli krahvid

1261–1263 Johann I (1229–1263)
1263–1273 Adolf V Pommerlane (1252–1308)
1263–1316 Johann II Ükssilm (1253–1321)
1316–1359 Johann III Leebe (u. 1297 – 1359)
1359–1390 Adolf VII (u. 1329 – 1390)

Pärast Johann I surma valitsesid tema pojad Adolf V ja Johann II Holstein-Kieli koos. 1273. aastal jaotasid nad Holstein-Kieli, Johann II valitses Kielis; Adolf V valitses Segebergis ja asutas Holstein-Segebergi liini. Kui Adolf V 1308. aastal ilma meessoost järglasteta suri, läks Holstein-Segeberg tagasi Holstein-Kielile.

Johann II järglane 1316. aastal oli Gerhard II poeg Johann III.

Pärast Johann III vennapoja krahv Gerhard V surma 1350. aastal lõppes Plöni pealiin ja nii võttis Johann III üle Holstein-Plöni krahvkonna.

Kui Adolf VII 1390. aastal pärijateta suri, läksid Holstein-Kiel ja Holstein-Plön krahv Gerhard VI kätte.