Huutor
Huutor (vene keeles ху́тор, ukraina keeles ху́тiр, leedu keeles viensėdis) on väikse küla tüüp Ida-Euroopas endise Rzeczpospolita aladel, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal.
Algselt tähendas sõna külast väljaspool asuvat üksiktalundit. Max Vasmeri hinnangul jõudis sõna slaavi keeltesse germaani aladelt, pärinedes kas siis vanast rootsikeelsest sõnast hundari või saksakeelsest sõnast hufe.[1] Algselt levinud asulatüüp kujunes XVI-XVII sajandil valdavaks Ukrainas, levides sealt koos kasakatega Lõuna-Venemaale, sellal kui tihedama asustusega Rzeczpospolita aladel kujunesid huutorid sageli mõisadeks.[2] Huutori elanikud pidid sõja korral sõjaväele andma ühe täisvarustuses sõjamehe, kas siis jalaväelase või ratsaniku.[3]