Mine sisu juurde

Hyde Park

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Londoni pargist; New Yorgi osariigi linna kohta vaata artiklit Hyde Park (New Yorgi osariik)
Hyde Park
Vaade Hyde Parkile ja Kensington Gardensile õhust
Asukoht Westminster
Koordinaadid 51° 30′ 31″ N, 0° 9′ 49″ W
Pindala 137,72 ha [1] Muuda Vikiandmetes
Kaart

Hyde Park on üks suuremaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni kuninglikest parkidest. Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev Speakers' Corner ('kõnepidajate nurk', 'kõnenurk'), kus pühapäeviti võib iga soovija kõnet pidada.

1851. aastal toimus Hyde Parkis 1851. aasta maailmanäitus, mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni projekteeritud Kristallpalee.

Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht. Seal on meelt avaldanud tšartistlikust liikumisest osavõtjad, Reform League'i toetajad, naisõiguslased ja Iraagi sõja vastased. 2002. aastal alustasid tuhanded uue jahiseaduse eelnõu vastased just nimelt Hyde Parkist oma protestimarssi.[2]

20. juulil 1982 said Hyde Parkis ja Regent Parkis sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma Household Cavalry ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.

Serpentine'i järv (tuntud ka Serpentine'i jõena) jagab pargiala kaheks. Hyde Park piirneb Kensington Gardensi nimelise pargiga, mida sageli peetakse Hyde Parki osaks. Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks. Hyde Parki ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² [3] ja 1,11 km² [4], moodustades kokku 2,53 km² ning olles seega suurem Monaco Vürstiriigist (1,95 km²), ent väiksem kui New Yorgi Central Park 3,41 km²). Hyde Parki piiridest väljaspool kagus on teeristina tuntud Hyde Park Corner. Päevasel ajal sulanduvad kaks pargiala üheks suureks pargiks, ent õhtu saabudes Kensingtoni aiad suletakse. Seevastu samas kõrval asetsev Hyde Park on avatud aasta läbi iga päev alates kella viiest hommikul kuni südaööni.

Hyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi. See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Parkist, lookleb läbi Hyde Park Corneri ja Green Parki (19 ha) ning möödudes Buckinghami paleed ümbritsevast rohealast ulatub läbi Saint James Parki (23 ha) kuni Horse Guards Parade'ini Whitehallis.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Hyde Park, u 1833. Rotten Row ehk Kuninga eratee

1536. aastal ostis kuningas Henry VIII Hyde'i aadlimaja Westminster Abbey kanoonikutelt, kelle valduses oli see olnud juba enne normannide sissetungi Briti aladele 11. sajandil. Park ümbritseti piirdeaiaga ning kogu ala muudeti hirveaiaks, jäädes erajahimaaks seniks, kuni James I andis vähestele aadlikele loa pargis käia. James I nimetas ametisse pargivahi, kelle ülesandeks oli pargiala eest hea seista.

Charles I rajas pargi keskosas, praegustest Serpentine'i järve paadimajakestest põhja pool, ringtee (The Ring) ning avas pargi üldsusele 1637. aastal. Ringjas pargitee muutus peagi populaarseks kohaks, kust härrasrahvas kalessides ja tõldades tavatses läbi sõita ja mõned tiirud teha, et vaadata teisi ja lasta end teistel vaadata. [5]

1689. aastal asus William III elama Hyde Parki kaugemas nurgas asuvasse Kensingtoni paleesse, kasutades pargist läbisõitmisel piki selle lõunaserva kulgevat teed, mida tollal nimetati Kuninga erateeks. See on praegugi olemas laia sirge kruusliivase teena, kulgedes Hyde Park Corneri läänepoolsest servast Kensingtoni palee suunas. Praegu nimetatakse seda teed Rotten Row'ks, ent varasemad nimekujud on ka Ratten Row (otsetee), Route du roi (Kuninga tee) ja rotten (teed katva pehme pinnakattematerjali nimetus).[6] Inglise kodusõja ajal 17. sajandil kasutasid seda teed ratsaväelased; 19. sajandi lõpul oli jõukatel aadlikel kombeks sel pargiteel ratsutada. [7]

Rotten Row pikkus on 2,5 km (1,5 miili) ning sellel on lubatud ratsutada ka praegu. Väljaspool parki rööbiti Rotten Row'ga kulgeb Kensington Gore'i tänav, mida mööda liigub Londoni lääneosast kesklinna jõudev ühistransport.

Esimest korda hakati pargiala terviklikult ümber kujundama kuninganna Caroline'i valitsusajal.[8] Töid juhatas Charles Bridgeman Metsade ja Jõgede Järelevalveameti ülema (Surveyor-General of Woods and Forests) Charles Withersi valvsa silma all, kes võttis ettevõetud tööde rahastamiseks ka laenu. Pargi sai ümber kujundatud 1733. aastal, tööd läksid riigikassale maksma 20 000 naela. Ch. Bridgemani rajatud veekogu, nimega Serpentine, saadi tammi ehitamisel väiksele Westbourne'i jõele, mis voolas läbi Hyde Parki ning polnud üldsegi maalilise lookleva Serpentine'i jõe moodi, mida kirjeldas William Hogart, vaid üksnes tavapärasest erinev lauge jõekäär.

1739. aastal määrati Hyde Parki järelevaatajaks Thomas Thynne, 2. Weymouthi vikont, kes peagi pärast ametisse määramist laskis kaevata Serpentine'i järve sarnase veesilma ka oma Longleati häärberi juurde.[9]

Kuigi Hyde Parki järve nimetatakse Serpentine'iks, käib see nimi tegelikult ainult järve idapoolse osa kohta; läänepoolset osa nimetatakse Long Wateriks. Georges Rennie projekteeritud sild (1826) Long Wateri juures jaotab järve otsekui kaheks ja on ühtlasi piiriks Kensingtoni aedade ja Hyde Parki vahel.

Üks tähtsamaid pargis toimunud üritusi oli 1851. aasta maailmanäitus, mistarvis ehitati pargi lõunapoolsesse serva Kristallpalee (arhitekt Joseph Paxton) – hiiglaslik klaasist maja. Kuna näituse lõppedes ei soovinud enamik londonlasi hoonet pargialal enam näha, rajas arhitekt raha kogumiseks fondi ja ostis Kristallpalee viimaks ära, viies selle üle Lõuna-Londonis asuvasse Sydenham Hilli.[10]

Teine oluline ajalooline sündmus Hyde Parkis oli esimene Victoria Risti pälvinud sõjameeste autasustamistseremoonia 26. juunil 1857, mil kuninganna Victoria autasustas Briti kõrgeima ordeniga 62 meest. Lisaks kuningannale viibisid tseremoonial prints Albert ja teised kuningliku perekonna liikmed, sealjuures ka tulevane väimees Preisimaa kroonprints Friedrich, hilisem keiser Friedrich III (viide 11) [11]

Suur värav

[muuda | muuda lähteteksti]
Hyde Parki Suur värav

Hyde Parki Suur värav, mida tuntakse ka Kuninganna Elizabethi väravana, paikneb Hyde Park Corneri juures Apsley House'i kõrval ning püstitati Decimus Burtoni projekti järgi aastatel 1824–1825.[12] Varajane kirjeldus annab teada järgmist:

"Väravaehitist kaunistavad kannelüüridega Joonia sambad ning selles on kolm suurt võlvitud läbipääsuava sõidukitele, kaks väiksemat läbipääsuava jalakäijatele, väike väravavahi majake jms. Väravaehitise kogulaius on 107 jalga (33 m). Peasissekäik on rõhutatult massiivne: võlvkaar koos katuseosaga toetub neljale sambale – kaks kummalgi pool läbipääsuava. Kaht ülejäänud suurt ja kahe Joonia sambaga ehitud väravat seob peasissepääsuga sammasrida. Joonia sammaste kapiteelide voluudid joonistuvad selgelt esile. Peavärava massiivset katuseosa kaunistab ilus friis, kujutades mereväe ja sõjaväe võidukat protsessiooni. Friisi on kavandanud skulptor John Henning juunior, kelle isa John Henning on laialt tuntud krahv Elgini kollektsiooni (Elgin marbles) antiiksete skulptuuride pisikoopiate valmistajana. Kummalgi pool suurt väravat asetsevad väikesed jalakäijate väravad. Raudväravad on valmistatud ettevõttes "Härrad Bramah". Need on rohelist värvi ja kinnitatud värava külge metallhingede abil. Kreeka kuslapuu lehtornamenti kujutav väravasepis annab tunnistust meisterlikust tööst."

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
Terrorismiohvrite mälestusmärk 7/7

Hyde Parkis on arvukalt vaatamisväärsusi: mälestusmärke, skulptuure, purskkaevusid jm. Pargi kirdeosas, Marmorkaare (Marble Arch) ja endise Tyburni võllapuu asukoha ligidal, paikneb Speakers' Corner, pargi lõunaservas asub Rotten Row – omaaegne kuninga eratee. Serpentine'i järve lõunakaldal paikneb Walesi printsessi Diana mälestuseks rajatud purskkaev (Diana, Princess of Wales Memorial Fountain) – ovaalne kiviring voolava veega –, mis avati 6. juulil 2004. Serpentine'ist ida pool, otse tammi lähedal väiksel aiaalal paikneb mälestuskivi holokausti ohvritele (Holocaust Memorial; Holocaust Memorial Garden). Terrorismiohvrite monument 7/7 on püstitatud 7. juulil 2005 aset leidnud terrorirünnakus hukkunute mälestuseks, kujutades 52 terasposti – üht sammast iga hukkunu kohta.

Üks tuntumaid mälestusmärke Suure värava lähedal on skulptuur "Achilleus" ehk Wellingtoni monument, püstitatud 1822. aastal kuulsa inglise väejuhi mälestuseks.

Mitmete skulptuurinäituste ajal on pargis eksponeeritud ka üpris eriskummalisi skulptuure. Neist enim tekitasid omal ajal kõneainet "Jooja hobune" (Drinking Horse; praegu (2013) paikneb see pargi põhjapoolsel küljel)[13], populaarsest inglaste maiustusest inspireeritud skulptuur "Kummikommid" (Jelly Babies)[14] ja skulptuur "Põrr-põrr-põrr" (Vroom Vroom).[15]

Pargi botaaniliseks harulduseks on nn Nuttev pöök, Fagus sylvatica pendula, mida rahvasuus nimetatakse "tagurpidi puuks". 1994. aastal rajas firma "Colvin ja Moggridge Maastikuarhitektid" parki roosiaia.[16]

Hyde Park Corneri vastas seisab Londoni üks suurimaid luksushotelle The Lanesborough, kus kuni 1970. aastateni paiknes St George Hospidal.

Pargi politseivalve

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1867. aastast valvab pargialal korda politsei (Metropolitan Police). Hyde Park on Kuninglikest parkidest ainus, kus on alaline politseivalve, seda eelkõige võimalikke probleeme tekitava Speakers' Corneri tõttu. Politseijaoskond paikneb pargi keskel. 1872. aasta pargimäärusega loodi pargivalvuri ametikohad; selles toodi esile, et "Igal politseikonstaablil, kes kuulub politseijõududesse piirkonnas, kus on park, aed või valdus, mille suhtes antud määrus kehtib, on selle pargi, aia või valduse pargivalvuri volitused, õigused ja immuniteet." [17]

Üritusi ja sündmusi

[muuda | muuda lähteteksti]
Heategevuskontsert Live 8, 2005
Paavst Benedictus XVI õhtupalvusel Hyde Parkis 2010. aastal

Hyde Parkis on esinenud paljud kuulsad rokkansamblid ja lauljad (Pink Floyd, Queen, Rolling Stones, Blur; Bruce Springsteen, Paul McCartney, Madonna jt). Vaatamata vaidlustele pargikontsertide helivaljuse ja linna öörahu häirimise üle on Hyde Park jätkuvalt kontserdipaigana kasutusel.

Alates 2007. aastast toimub igal aastal Hyde Parkis "Talvine imemaa", kus lisaks talvelaadale, liuväljale ning muudele atraktsioonidele on arvukalt avatud baare, restorane ja kohvikuid.

16.–19. septembril 2010 tegi paavst Benedictus XVI visiidi Suurbritanniasse, viies 18. septembril Hyde Parkis läbi õhtupalvuse ligikaudu 80 000 inimese osavõtul.

2012. aasta suveolümpiamängude ajal võisteldi pargis mitmetel olümpiakavva kuulunud spordialadel.

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]

Hyde Parki ja sellega piirnevate Kensingtoni aedade lähedal on viis Londoni metroojaama. Need on Hyde Park Corner, Knightsbridge, Queensway, Lancaster Gate, Marble Arch. Lisaks on Queensway lähedal ka Bayswateri metroojaam.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ National Heritage List for England, vaadatud 7.05.2022.
  2. ↑ UK parlamendi alamkoda keelustas rebasejahi. Päevaleht, 19.11.2004
  3. ↑ "Hyde Park". Royalparks.org.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2010. Vaadatud 7. aprillil 2013.
  4. ↑ "Kensington Gardens". Royalparks.org.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2010. Vaadatud 7. aprillil 2013.
  5. ↑ Edward Walford. 'Hyde Park', Old and New London: Volume 4 (1878), pp. 375–405. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2009. Vaadatud 7. aprillil 2013.
  6. ↑ E Cobham Brewer. 'Dictionary of Phrase and Fable. Henry Altemus, 1898; Bartleby.com, 2000.
  7. ↑ Dunton, Larkin (1894). The World and Its People. Silver, Burdett. Lk 30.
  8. ↑ Bridgeman oli Kuninglik aednik 1728–38; tema kavandatud on ka ümmargune tiik Round Pond Kensingtoni aedades. Peter Willis pühendab oma raamatus Charles Bridgeman and the English Landscape Garden (London and New York) 1978, eraldi peatüki Ch. Bridgeman´i tööle Kuningliku aednikuna (Bridgeman's Royal Commissions).
  9. ↑ Timothy Mowl, "Rococo and Later Landscaping at Longleat" Garden History 23.1 (Summer 1995, pp. 56–66) p. 59, noting Jacob Larwood, The Story of London Parks 1881:41.
  10. ↑ Purbrick, Louise: "The Great Exhibition of 1851: New Interdisciplinary Essays": 2001: Manchester University Press, p. 122
  11. ↑ Crook, M. J.: "The Evolution of the Victoria Cross": 1975: Midas Books, pp. 49–52
  12. ↑ Howard Colvin, A Biographical Dictionary of British Architects 1600–1840, 3rd ed. 1995, under "Decimus Burton."
  13. ↑ [1] Hyde Park Corner Drinking Horse statue, 2009
  14. ↑ Jelly Babies sculptures displayed in London´s Marble Arch, BBC News, October 15, 2010.
  15. ↑ Giant Hand For Park Lane Londonist, October 25, 2010
  16. ↑ "Hyde Park". GardenVisit.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2007. Vaadatud 7. aprillil 2013.
  17. ↑ An Act for the regulation of the Royal Parks and Gardens, 1872

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hyde_Park&oldid=6718711"