Jüütimaa

Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Poolsaare lõunapiir ei ole täpselt määratletud. Piir võidakse tõmmata Elbe jõele, Eideri jõele, Danevirkele, praegusele Taani ja Saksamaa piirile või Kongeåle.

Mõnikord eristatakse Jüütimaad kui ala, mille piirid olenevad Taani riigi piiridest, ja Jüüti poolsaart kui loodusgeograafilist ala, mis jääb põhja poole Eideri jõest.

Saksamaal nimetatakse Jüüti poolsaart laiemates piirides mõnikord Kimbrische Halbinsel 'Kimbri poolsaar'. Nimetus pärineb Ptolemaioselt ja on seotud arvatavasti poolsaare põhjaosas elanud kimbrite hõimuga.

Poolsaarest põhjas asuvat Vendsyssel-Thy saart, mida eraldab Limfjorden, peetakse traditsiooniliselt Jüütimaa osaks. Viikingiajal oli Limfjorden laevaliiklusele avatud. 12. sajandi alguses läbipääs kadus ja Vendsyssel-Thy muutus poolsaare osaks. 1825. aasta üleujutuse tagajärjel muutus Vendsyssel-Thy taas saareks, üleujutuse loodud Aggeri kanal ummistus aga aja jooksul liivast. 1862. aasta torm lõi uue läbipääsu, Thyborøni kanali, mis on avatud praegugi.

Loodus

Jüütimaa ulatub kuni 173 meetri kõrgusele merepinnast. Metsaga on kaetud 9% poolsaarest. Sademeid on 600–800 mm aastas. Keskmine õhutemperatuur on talvel 0 °C ja suvel 15 °C.

Ajalugu

Jüütimaal asutati 8. ja 9. sajandil Taani vanimad linnad: Ribe ja Hedeby.

Selleks, et kaitsta Taanit lõunapoolsete naabrite rünnaku eest, ehitati 7.–8. sajandil põiki läbi poolsaare idaosa umbes 17 kilomeetri pikkune Danevirke kaitsevall (kaugemal läänes moodustasid sood loodusliku tõkke).

Aastal 1920 peeti poolsaare lõunaosa riikliku kuuluvuse suhtes rahvahääletus. Selle tulemusena läks Põhja-Schleswig Taanile ja Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale.

Kultuur

Taani keele jüüti murret peetakse taani kirjakeelest erinevamaks kui rootsi keelt.

Vaata ka