Mine sisu juurde

Jaan Ruus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib eesti filmikriitikust. Samanimelise pedagoogi kohta vaata artiklit Jaan Ruus (õpetaja).

Jaan Ruus 1994. aastal
Foto: Jaan Künnap

Jaan Ruus (23. november 1938 Tallinn30. jaanuar 2017[1]) oli eesti ajakirjanik, filmikriitik ja toimetaja. Alates 1965. aastast ilmus tema sulest üle kahe tuhande filmikirjutise.[2]

Jaan Ruus õppis aastatel 1945–1952 Ambla 7-klassilises koolis, 1952–1954 Tallinna 2. ja 1954–1956 Tallinna 7. Keskkoolis. Seejärel kaalus, kas minna õppima üleliidulisse kinematograafiainstituuti Moskvas või ajakirjandust või õigusteadust Tartu Riiklikus Ülikoolis, kuid valis lõpuks hoopis majandusõpingud. 1961. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna.

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta töötas aastatel 19611966 Eesti Raadios, 19731978 Tallinnfilmis, 19781979 ajalehes Sirp ja Vasar ning 19811988 ja 19911999 ajakirjas Teater. Muusika. Kino toimetajana; aastast 1996 oli ta ajalehe Eesti Ekspress filmitoimetaja.

Lisaks tutvustas või arvustas filme sageli ka raadio- ja telesaadetes. Näiteks tegi ta Eesti Televisioonis filmivalgustuslikke saateid ”Staarid” (1974–1975), ”Teised linnud, teised laulud” (1993–1995), Raadio 2-s ”Eesti filminäitlejaid” (1994) ja ”Eesti filmilavastajaid” (1996), ülevaateid nädala kinoeeskavast Raadios Kuku (1994–2006) ning filmikommentaare ja intervjuusid Kanal 2-s.

Jaan Ruus toimetas aastail 1966–2009 üle 80 filmi 44 režissöörile. Ta kirjutas ka dokumentaalfilmide stsenaariume („Kivikasukas” (1969), kolm filmi eesti lenduritest koos Ülo Tambekiga) ning katsetanud režissööriametit: „Teise looduse tegijad” (1976; portreefilm leiutajast-ratsionaliseerijast Harry Hoyerist).

Tema enda lemmikfilmide hulka kuulusid näiteks "Persona", "Kodanik Kane", "" ja "Soomuslaev "Potjomkin"".[3]

Jaan Ruus oli Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja palju aastaid (1993–1998 ja 1999–2015) ka selle esimees.[2]

  • "Eesti filmi täheatlas : intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega". Tallinn, Hea Lugu, 2013. 415 lk.

Toimetatud filme (valik)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ülo Tambeki „Eduard Viiralt“ (1968)
  • Ülo Tambeki „Tallinna saladused“ (1967)
  • Andres Söödi „511 paremat fotot Marsist“ (1968)
  • Andres Söödi „Unenägu“ (1978)
  • Rein Marani „Kindlus meres“ (1968)
  • Rein Marani „Rabade vaikuses“ (1976)
  • Jüri Müüri „Leelo“ (1969)
  • Peep Puksi „A. H. Tammsaare“ I (1970)
  • Peep Puksi „A. H. Tammsaare“ II (1972)
  • Vello Aruoja „Aedniku sünd“ (1979)
  • Avo Paistiku „Välek Vibulane“ (1980)
  • Avo Paistiku „Klaabu kosmoses“ (1981)

Tema isa oli näitleja ja lavastaja Aarne Ruus.

Tema abikaasa oli kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus.

  1. Kolleegid Jaan Ruusist: tema loodud on eestikeelsed terminid "märulifilm" ja "kobarkino"
  2. 2,0 2,1 Jaan Ruus Eesti Filmi Andmebaasis
  3. "British Film Institute, 2012". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2013. Vaadatud 22. juulil 2013.
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. "PÖFFi elutööpreemia laureaat on Jaan Ruus", EPL Online, 29. november 2009

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]