Jaanilinn

Jaanilinn
vene	Ивангород (Ivangorod)
soome	Ivangorod, Iivananlinna
	Jaanilinna lipp Jaanilinna vapp
	Pindala: 7,7 km²
	Elanikke: 9552 (2024)
	Koordinaadid: 59° 22′ N, 28° 13′ E

See artikkel räägib linnast Venemaa territooriumil; Lohul asuva linnamäe kohta vaata artiklit Lohu Jaanilinn. Ivangorod suunab siia teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Ivangorod (täpsustus).

Jaanilinn, ka Ivangorod (vene keeles Ивангород; soome keeles Iivananlinna^[2]) on linn, mis asub Venemaal, vahetult Eesti riigipiiril voolava Narva jõe Venemaa-poolsel kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Jaanilinn kuulub alates 1991. aastast Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Ajaloolisel Ingerimaal asuv Jaanilinn oli aastatel 1649-1945 Narva linna osa, Jaani eeslinn. Alles 1954. aastal sai Nõukogude Vene võimude otsusega Ivangorodist ametlikult omaette linn.

Linna pindala on 7,7 km², elanike arv 10 502 (1. jaanuar 2016).^[3]

Linn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III (1440-1505) järgi.

Kesklinn on 32 m kõrgusel merepinnast.

Jaanilinn kuulub Venemaa piiritsooni ja pääs linna on piiratud, sealhulgas ka Venemaa kodanikele. Jaanilinnas on mitu piiripunkti: eraldi kaubaveokitele, muudele sõidukitele ning jalgratturitele ja jalakäijatele, samuti rongide piiriületuspunkt, peale selle lihtsustatud piiriületuspunkt jalakäijatele (kuid mitte jalgratturitele). Lihtsustatud piiriületuspunkt on avatud kella 8–17, teised piiriületuspunktid ööpäev läbi. Teiste piiripunktide läbijatel on võimalik külastada ka tax-free-kauplust, piiri lihtsustatud korras ületajatel see võimalik ei ole. Autojuhtidele on oma, jalakäijatele ja jalgratturitele oma tax-free-kauplus.

Alates 14. märtsist 2004 oli Jaanilinna linnapea Nikolai Kolomeitsev. 22. oktoobrist 2009 on linnapea Vassili Kaprijantšuk.

Jaanilinnal on kaks aukodanikku: kirjanik Pavel Tsubko (1922–2003) ja KGB töötaja Aleksei Bõstrov (1921–2002).

Linnas paikneb Venemaa relvajõudude väeosa nr 32229, mis on Venemaa sõjaväeluure keskasutuse GRU eriteenistuse OSNAZ-i üksus. Selle ülesanne on raadio- ning raadiotehniline luure.^[4]

Rahvastik

Elanike arv on olnud:

1947: 1800
1959: 14 400 (rahvaloendus)
1970: 11 620 (rahvaloendus)
1979: 10 706 (rahvaloendus)
1989: 11 833 (rahvaloendus)
2002: 11 206 (rahvaloendus)
2010: 9854 (rahvaloendus)
2016: 10 502
2022: 9112

Ajalugu

Jaanilinn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III järgi. Tema valitsemisajal Moskva-Leedu sõja ajal alustati kevadel 1492 Jaanilinna linnuse rajamist. Leetopiss ütleb: "suurvürst Ivan Vassiljevitši käsul rajati linnus Saksa piirile, Saksa linna Rugodivi vastu. Narva jõele Neitsimäele Sludale, nelinurkse ja pani sellele nimeks Ivangrad."^[5]. See oli esimene korrapärase nelinurkse põhiplaaniga linnus, mis rajati tänapäeva Venemaa territooriumile. See oli juba kohandatud tulirelvadele ning selle ehitamist juhtisid Itaalia meistrid, kes tõenäoliselt olid ka uut tüüpi linnuse projekti autorid.

Linna asukohta hakati varakult valima: juba 1480ndatel oli suurvürst andnud oma Leedusse lähetatud saadikutele käsu hankida üksikasjalisi andmeid Läänemere sadamate kohta. Läänemere kaubatee muutus sel ajal Moskva suurvürstile majanduslikuks arenguks ning Euroopa maadega läbikäimiseks oluliselt tähtsaks. Ivangorodist pidi saama Moskva valitsejate esimene meresadam ning ühtlasi Läänemere-äärne kindlus.^[6]

Rootsi vallutas 1492 rajatud Ivangorodi linnuse 1495–1497 peetud Rootsi-Vene sõja käigus 1496. aastal ja põletas selle maha. Linnust üritati müüa Liivi Ordule, kuid tehing ebaõnnestus. Rootslased tõmbusid Soome lahe põhjakaldale tagasi. Linnus ehitati uuesti üles. Paari aastakümnega kujunes selle kõrvale ka asula. 1509. aastaks oli Ivangorodi linnus praeguses mahus valmis.

Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti 1581. aastal, kuid 1590. aastal võitis Moskva selle tagasi ja Täyssinä rahuga aastal 1595 jäi Jaanilinn Vene (Moskva) tsaaririigile.

Jaanilinn Rootsi ja Venemaa Keisririigi osana

Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna 1612. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Jaanilinnale 1617. aastal linnaõigused ja kuni 1649. aastani oli Jaanilinn iseseisev linn. Siis liideti Jaanilinn Narvaga (kuni jaanuarini 1945 oli Jaanilinn Narva linna osa).

Pärast vasakkalda-Narva langemist 1704. aastal vallutasid venelased ka Jaanilinna ning ametlikult jäi see Venemaale Uusikaupunki rahuga 1721. Seejärel kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu.

Jaanilinn Eesti Narva linnaosana

1917. aastal ühendati Jaanilinna linnaosa koos Narvaga Autonoomse Eestimaa kubermanguga. Sakslased vallutasid Jaani eeslinna 1918. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnaosa Nõukogude punavägede kätte. Sealt valmistati ette nii ülejäänud Narva kui ka kogu Eesti vallutamist, seal alustas oma tegevust Eesti Töörahva Kommuun.

Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja Narva-taguse alaga Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimetus Jaani eeslinn.

Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel on kujutatud vaadet 1930. aastate Jaanilinna linnusele koos Narva jõe ja Narva Hermanni ordulinnusega.

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal kohalike haldusüksuste koosseisu esialgu ei muudetud ning Jaani eeslinn jäi koos Narva linnaga edasi Eesti piiridesse.

1944. aasta Narva lahingu ajal moodustasid Saksa väed Jaanilinna idaküljel Jaanilinna sillapea ja õhkisid osaliselt Jaanilinna kindluse läänemüüri.

Jaanilinn Nõukogude Liidu ja Venemaa koosseisus

Pärast järjekordset Eesti okupeerimist 1944. aastal eraldasid Nõukogude Liidu võimud jaanuaris 1945 Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu ning andsid Jaanilinnale 1954. aastal eraldi linnaõigused.

Pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Jaanilinn kuulub praegu de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu.

Jaani eeslinna tänavad (aastani 1941)

1929. aasta linnaplaan	1912. aasta linnaplaan	1905. aasta linnaplaan
Ingeri tänav	Peeterburi maantee	Дорога на С.-Петербург С.Петербургское шоссе
Saeveski tänav	Sawodi uulits	Заводская улица
Peterburi tänav	Peterburi uulits	Петербургская улица
Elisabeti tänav	Iwani Linna uulits	Ивангородская улица
Torni plats		Церковная
Haigemaja tänav	Hospidali uulits	Госпитальная улица
Kadri tänav	Katarina uulits	Екатерининская улица
Pähklisaare tänav	Wassili uulits	Васильевская улица
Lillenbahi tänav
Lootuse tänav		Новая улица (1900)
Aasa tänav
Kana tänav	Nikolai uulits	Никольская улица
Eliase tänav	Elia uulits	Ильинская улица
Johannese tänav	Iwani uulits	Ивановская улица
Popovka tee
Kauni? tänav
Savi tänav
Kivitööde? tänav
Neitsimäe tänav	Kindluse uulits	Крепостная улица
Pihkva tänav	Pihkwa uulits	Псковская улица
Raua tänav	Raua uulits	Железная улица
Varjupaiga tänav	Waese... uulits	Приютная улица
Kapsaaia tänav		Огородная улица (1900)
Sõiduri tänav	Soldati uulits	Солдатская улица
Kõrge tänav
Aia tänav
Uus liin	Uus liin	Новая линия
Maa tänav	Tagumine uulits	Задняя улица
1. Jaani tänav	Esimene uulits	Первая улица
2. Jaani tänav	Teine uulits	Вторая улица
3. Jaani tänav	Kolmas uulits	Третья улица
4. Jaani tänav	Neljas uulits	Четвёртая улица
5. Jaani tänav	Wiies uulits	Пятая улица
6. Jaani tänav	Kuues uulits	Шестая улица
Silla tänav
Põllu tänav
Tartu? tänav
Märgutule tänav
Talve tänav
Sügise? tänav
Suve tänav
Kevade tänav
Seene tänav
...ne tänav
Söe tänav
Oudova maantee

Vaata ka

Viited

↑ Q127222718
↑ See on Jaanilinna vana soomekeelne nimi (Kerkko Hakulinen, Sirkka Paikkala. Pariisista Papukaijannokkaan: Suomenkieliset ulkomaiden paikannimet ja niiden vieraskieliset vastineet, Helsinki: Kotimaisten kielten keskus 2013, ISBN 978-952-5446-80-7, lk 74).
↑ "Численность населения муниципальных районов и Сосновоборского городского округа Ленинградской области по состоянию на 1 января 2016 года" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 19. juunil 2016.
↑ Venelased kuulavad meid pealt, Eesti Ekspress, 20. mai 2012
↑ повелением великого князя Ивана Васильевича заложиша град на немецком рубеже, против Ругодива города немецкого. На Нарове, на Девичьей горе на Слуде, четвероуголен и нарече ему имя Иванград. – Полное собрание русских летописей, М; Л., 1949, kd 18, lk 276
↑ Ю. Г. Алексеев. Государь всея Руси, Новосибирск, «Наука», Сибирское отделение, 1991, sari Страницы истории нашей Родины, ISBN 5-02-029736-4, lk 182–183.

Kirjandus

Arnold Soom. Ivangorod als selbständige Stadt. 1617–1649. Tartu 1937

Välislingid

Jaanilinna koduleht (vene keeles)

[1] Q127222718

[55LGS-2] See on Jaanilinna vana soomekeelne nimi (Kerkko Hakulinen, Sirkka Paikkala. Pariisista Papukaijannokkaan: Suomenkieliset ulkomaiden paikannimet ja niiden vieraskieliset vastineet, Helsinki: Kotimaisten kielten keskus 2013, ISBN 978-952-5446-80-7, lk 74).

[WEj0o-3] "Численность населения муниципальных районов и Сосновоборского городского округа Ленинградской области по состоянию на 1 января 2016 года" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 19. juunil 2016.

[ylUaZ-4] Venelased kuulavad meid pealt, Eesti Ekspress, 20. mai 2012

[Unwry-5] повелением великого князя Ивана Васильевича заложиша град на немецком рубеже, против Ругодива города немецкого. На Нарове, на Девичьей горе на Слуде, четвероуголен и нарече ему имя Иванград. – Полное собрание русских летописей, М; Л., 1949, kd 18, lk 276

[05FRY-6] Ю. Г. Алексеев. Государь всея Руси, Новосибирск, «Наука», Сибирское отделение, 1991, sari Страницы истории нашей Родины, ISBN 5-02-029736-4, lk 182–183.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]