Jean Mouton
Jean Mouton (u 1459 – 30. oktoober 1522 Saint-Quentin) oli prantsuse renessansihelilooja.
Ta oli tuntud tänu oma motettidele, mis olid selle aja paremate hulgas, ning oma kuulsale õpilasele Adrian Willaertile, ühele Veneetsia koolkonna rajajatest.
Elu
[muuda | muuda lähteteksti]Tõenäoliselt sündis ta Holluigue külas (praegu Haut-Wignes Boulogne-sur-Meri lähedal). Tema esimene töökoht oli ilmselt laulja ja õpetaja Saint Omeri kirikus. 1477. aastal läks ta Nesle'i (Amiens'st kagus), kus 1483. aastal sai kapellmeistriks. Millalgi sel ajal sai ta ka preestriks ja 1500. aastal oli ta Amiens' katedraalis kooripoiste juht. 1501. aastal õpetas ta kooripoisse Grenoble'is, kuid lahkus järgmisel aastal ja asus tõenäoliselt Anne de Bretagne'i teenistusse. 1509. aastal sai ta uuesti töökoha Grenoble'is, mis aga ei nõudnud füüsilist kohalolekut. Mouton oli selleks ajaks Prantsuse õukonna tähtsaim helilooja. Ülejäänud elu töötas ta õukonna teenistuses ühel või teisel viisil, kirjutades muusikat kõiksugusteks sündmusteks: laulatusteks, kroonimisteks, sündide ja surmade puhul.
Mouton kirjutas 1513. aastal paavst Leo X valimise auks moteti "Christus vincit". Nähtavasti Leole Moutoni muusika meeldis, sest 1515. aastal paavstile kirjutatud moteti eest sai Mouton autiitli, mille paavst andis talle Bolognas kohtumisel Prantsuse kuningaga pärast Marignano lahingut. See reis Itaaliasse oli Moutonile esimene ja ilmselt ainus käik väljapoole Prantsusmaad.
Millalgi 1517. ja 1522. aasta vahel kohtus Moutoniga šveitsi muusikatoreetik Heinrich Glarean, kes tunnustas teda ülevoolavalt. Glarean kasutas mitmeid Moutoni muusikanäiteid oma mõjukas teoses "Dodecachordon".
Oma elu lõpul läks Mouton Saint-Quentinisse, kus võis olla kanoonik. Ta suri seal ja ka maeti sinna.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Mouton oli väga mõjuandev tolle aja muusikaarengule nii helilooja kui ka õpetajana. Tema loomingust on säilinud 9 "Magnificati", 15 missat, 20 šansooni ja üle 100 moteti. Kuna ta oli Prantsuse kuninga õukonnamuusik, on tema teostest selle aja kohta võrdlemisi palju säilinud: noote levitati laialt, kopeeriti ja arhiveeriti. Kuulus trükkal Ottaviano Petrucci avaldas terve köite Moutoni missasid (trükiajaloo alguses oli tavaks välja anda mitme helilooja töid koos).
Moutoni muusika stiil sarnaneb Josquin des Prezi omaga, kasutades imitatsiooni, kaanonit ja võrdhäälset polüfoonilist kompositsiooni. Kuid Moutoni muusikas on rohkem rütmilist ja tekstuurilist pidevust, kõik hääled laulavad pidevalt, vähe on tekstuurilisi kontraste.
On tunda, et 1500. aasta paiku oli Mouton saanud teadlikumaks akordidest ja harmooniast, tõenäoliselt tänu kokkupuutele Itaalia muusikaga. See oli üleminekuperiood, kus heliloojad hakkasid puhtalt lineaarselt mõtlemiselt, kus akordid olid juhuslikud kokkusattumised õigete intervallide kasutamisel, pöörama muusikas fookust harmooniale.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Missad ja missaosad
[muuda | muuda lähteteksti]- Missa "Alleluia"
- Missa "Alma redemptoris mater"
- Missa "Argentum et aurum" (kadunud)
- Missa "Benedictus Dominus Deus"
- Missa "Dictes moy toutes vos pensées"
- Missa "Ecce quam bonum"
- Missa "Lo serai je dire"
- Missa "Faulte d'argent"
- Missa "l'Homme armé"
- Missa "Quem dicunt homines"
- Missa "Regina mearum"
- Missa "sans candence"
- Missa sine nomine 1 (pealkirjata)
- Missa sine nomine 2 (pealkirjata)
- Missa "tu es Petrus"
- Missa "Tua est potentia"
- Missa "Verbum bonum"
- Credo (fragment)
Motetid (valitud)
[muuda | muuda lähteteksti]- Antequam comedam suspiro
- Ave Maria – virgo serena 5-häälne
- Benedicam Dominum
- Exalta Regina Galliae (prantslaste võidu tähistamiseks Marignano lahingus 1515)
- Missus est Gabriel
- Nesciens mater 8-häälne
- Non nobis Domine (kirjutatud Princess Renée sünni puhul, 25. oktoober 1510)
- O Maria piissima; Quis dabit oculis nostris (kuninganna Anna surma puhul, 9. jaanuar 1514)
- Quaeramus cum pastoribus 4-häälne
- Salve Mater Salvatoris
Šansoonid (valitud)
[muuda | muuda lähteteksti]- La la la l'oysillon du bois
- Qui ne regrettroit le gentil Févin