Mine sisu juurde

Joškar-Ol

Vikipedii-späi
Joškar-Ol
Йошкар-Ола (ven., nitmar. i mägimar.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 285,042 ristitud
Pind 101,8 km²
Joškar-Ol Йошкар-Ола (ven., nitmar. i mägimar.)
Pämez' Viktor Kuznecov
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−8362-xxx-xxx
Avtokod 12
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Joškar-Ol (ven.: Йошка́р-Ола́, nitmar. i mägimar.: Йошкар-Ола «rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik. Se om Marii Elan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 kuti Carin lidnuz Kokšagal, möhemba Carevokokšaisk vhesai 1919. Se sai lidnan statusad vl 1781, pertišton regulärišt planad vl 1835. Vozil 1919−1928 nimitihe lidnad Krasnokokšaisk:aks, sid' nügüdläižikš. Raudtestancii om saudud vl 1927, ezmäine jonuz tuli lidnha vl 1928. Suren sodan aigan pättihe sirta severz'-se tegimid Joškar-Olha, muga sen tegimišt radaškanzi. Vll 1973−1988 jagatihe lidnad kahteks rajonaks: Leninskii i Zavodskoi.

Joškar-Ol šingotase nenil sarakoil: mašinansauvomine, pol'veimiden i elektronižen mašiništon tehmine, sauvondmaterialiden i meblin pästand, sömtegimišt, torguind, kebn tegimišt (ratud nahkan tegim, kengiden, čulkoiden, trikotažan, omblendan fabrikad), om himižen sarakon edheotandoid, farmaceftine tegim radab.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Pen' Kokšag-jogen (nitmar.: Изи Какшан) molembil randoil, tazosijal 100 m kortte valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Volgha 50 kilometras suvhe, om kaks' padoseinäd jogenvagos lidnan südäimes.

Matkad Moskvhasai om 862 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Čeboksarad 69 km suvipäivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,2 C°, kezakun-elokun +16,8..+19,3 C°, tal'vkun-uhokun −8,4..−10,5 C°. Ekstremumad oma −47,3 C° (tal'vku, viluku) i +39,1 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −2,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,4 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +2,0 C°). Paneb sadegid 574 mm vodes, enamba kezakus-elokus (64..76 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (30..32 mm kus).

Kaik kaks' žilod da kahesa küläd mülüdas lidnümbrikho Joškar-Olan ližaks. Se om ümbärtud Medvedevon rajonal kaikiš polišpäi.

Lidnümbrikon edeline pämez' i Deputatoiden Nevondkundan ezimez' om Aleksandr Princev (reduku 2014 — sügüz'ku 2019).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 248 782 ristitud, lidnümbrikon — 259 256 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 281 248 eläjad. Kaik 266 675 ristitud elihe lidnas i 277 676 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 61,3 %, marilaižed — 23,3 %, totarlaižed — 4,1 %, ukrainalaižed — 0,8 %, čuvašalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 8,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan 27 pühäpertid[1] oma olmas lidnas: nell' päjumalanpertid, 12 jumalanpertid i 11 časounäd. Islaman pämečet' om avaitud. Ingrijan lüteranine jumalanpert' om väges. Äi marin veroližen religijan polenpidajid eläb lidnas.

Tetabad sündnuded

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  1. Joškar-Olan pühäpertid sobory.ru-saital.



Marii Elan Tazovaldkundan lidnad
Joškar-Ol | Koz'modem'jansk | Zvenigovo | Volžsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež