Mine sisu juurde

Juhan Parts

Allikas: Vikipeedia
Juhan Parts
Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ametiaeg
4. aprill 2007 – 26. märts 2014
Eelnev Edgar Savisaar
Järgnev Urve Palo
Eesti peaminister
Ametiaeg
2003–2005
Eelnev Siim Kallas
Järgnev Andrus Ansip
Isikuandmed
Sünniaeg 27. august 1966 (58-aastane)
Tallinn
Erakond Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica
Isamaa ja Res Publica Liit
Alma mater Tartu Ülikool

Juhan Parts (sündinud 27. augustil 1966 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti peaminister aastatel 20032005.

Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 Andrus Ansipi kolmandas valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli samas ametis ka Andrus Ansipi teises valitsuses.

Parts oli partei Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica esimees.

10. oktoobril 2016 otsustas Eesti valitsus esitada Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.

14. detsembril 2016 andis Euroopa Parlament Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikmeks nimetamisele heakskiidu.[1] Ametivande Kontrollikoja liikmena andis Parts 15. märtsil 2017. Tema ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes 31. detsembril 2022.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastast riigikontrolörina töötades kritiseeris Parts valitsuse poliitikat, kogudes populaarsust. Rahandusminister Siim Kallas süüdistas teda poliitikasse sekkumises.

Partsi ametiaeg riigikontrolörina oleks kestnud 2003. aasta augustini, kuid 8. augustil 2002 esitas ta president Arnold Rüütlile lahkumisavalduse, põhjendades seda sooviga minna Res Publica liikmena poliitikasse. Partei esimesel korralisel kongressil 24. augustil valiti ta partei esimeheks. Kõik teised kandidaadid taandasid end.

Juhan Parts 2003. aastal Oslos Põhjamaade Nõukogu istungil

Juhan Partsi valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus Res Publica Eesti Keskerakonna järel teise häälte arvu ning alustas läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliiduga. 27. märtsil allkirjastasid kolme erakonna juhid koalitsioonilepingu. 1. aprillil 2003 keeldus Keskerakonna juht Edgar Savisaar president Arnold Rüütli ettepanekust valitsust moodustada ning 2. aprillil tegi president selle ettepaneku Juhan Partsile. 7. aprillil sai Parts selleks Riigikogu mandaadi. 9. aprillil kiitis Rüütel heaks kabineti nimekirja ning 10. aprillil andsid Juhan Parts ja teised valitsuse liikmed ametivande. Koalitsioonil oli Riigikogus 60 kohta. Ministrikohtadest sai Reformierakond 5, Res Publica 4 ja Rahvaliit 4.

Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mail 2004).

Diskussiooni ühiskonnas tekitas Saksa sõjaväes sõdinud eestlastele püstitatud ausamba eemaldamine 2. septembril 2004. aastal Lihula kalmistult, mis toimus tema korraldusel. Asjaolu, et see toimus öösel ning politsei kasutas ausammast kaitsma tulnud rahva vastu jõudu, põhjustas paljudes eestlastes pahameelt ning mõjus halvasti nii Partsi kui ka Res Publica populaarsusele.

Esinemisi ja seisukohavõtte

[muuda | muuda lähteteksti]
Juhan Parts Arvamusfestivalil (2014)

2011. aasta Riigikogu valimiste eel pälvis kriitikat majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud infovoldik, milles olid ka Partsi pilt ja nimi. Voldik oli osa Kredexi kampaaniast, mis tutvustas korterelamute rekonstrueerimistoetust[2]. "Kahtlemata on korteriomanikele rekonstrueerimiseks mõeldud toetuste tutvustamine vajalik, kuid antud juhul oli tegemist pigem minister Juhan Partsi nime ja pildiga valijatele saadetud valimisreklaamiga," iseloomustas seda arupärimises riigikontrolör Mihkel Oviirile Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.[3] Kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp kritiseeris hea valimistava rikkumist voldikus: "Praegu võib öelda, et seda infot ei olnud vaja nii laiale ringile saata ning ministri nimi ja pilt ei lisanud sisulist väärtust."[4] Veel karmimalt väljendus politoloog Mari-Liis Jakobson: "Kui eetikapiirid rangelt paika panna, siis ministri, üldse ühegi poliitiku pildi kasutamine rakenduspoliitikat tutvustavas voldikus on ikkagi taunimist väärt."[2] Parts ise väitis, et hea meelega ei näinuks ta voldikus oma pilti, ent keegi pidi valimistest hoolimata siiski inimeste poole pöörduma: "Informatsioon peab inimestele kohale jõudma, see peab olema mingi persooni poolt kantud. Me ei saa sinna ju panna mingit möldrit või ametnikku."[2]

Andrus Ansipi kolmanda valitsuse majandusministrina seisab Parts vastu Eesti hasartmängukorraldajate liidu ja sotsiaalministeeriumi soovile kaotada kasiinoreeglites seni reisilaevadele tehtud erandid. (Laevadel ei pea mänguautomaadid paiknema ühes, eraldi sissepääsuga ruumis, nende arv pole piiratud ning firma ei pea kontrollima mängijate vanust ega kuulumist kasiinokeelu nimekirja.) "Sellega seataks Eesti laevaoperaatorid põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda võrreldes näiteks Soome ja Rootsi laevaoperaatoritega," põhjendas Parts oma arvamust. Selle asemel toetas ta Tallinki ja sellega seotud firmade seisukohta, mille järgi võiks jätta regulatsiooni muutmata, kui aga soovitakse reeglid maismaal ja merel ühtlustada, siis pigem laiendada seni merel lubatud erisusi ka maismaale. Partsi avaldus pälvis kriitikat hasartmängusõltlaste nõustamiskeskuselt, rahandusminister Jürgen Ligilt ja Eesti hasartmängukorraldajate liidult, kuna nii võiks mänguautomaate paigutada ka poodidesse ja baaridesse. "Antud juhul on kaheldav, kas saadav tulu korvaks hasartmänguvõimaluste lisandumisega tekkida võiva sotsiaalse kahju, isegi kui järgitakse vastutustundliku mängimise põhimõtteid, kehtestades täiendavaid piiranguid," kinnitas Ligi.[5]

Juhan Parts on lõpetanud Tallinna 1. Keskkooli 1984 ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerus eraõigusele) 1991.

Parts valiti 2007. aastal XI Riigikokku 2975 häälega[6]. 5. aprillist 2007 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Samal ametikohal jätkas ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses pärast XII Riigikogu valimisi 2011. aastal, kus ta sai 6611 häält[6].

Juhan Parts valdab eesti, inglise ja vene keelt.

Ta on mänginud jalgpalli FC Toompea ridades. Ta mängib tennist ning sõidab jalgrattaga.[7]

2003. aastast on Juhan Partsi elukaaslane vandeadvokaat Daisy Tauk.[8] Neil on kaks last: 2010. aasta alguses sündinud poeg, vanaonu järgi nime saanud Karl Juhan ja 8. augustil 2011 sündinud poeg Artur Jakob.[9]

Tal on poeg Toomas Hendrik ja tütar Pille Riin.[10]

Juhan Partsi vanavanaonud olid Vabadussõja väejuht Karl Parts, Riigikohtu esimees Kaarel Parts ja praost Jakob Aunver.[11] Tema vend on füüsik Ülo Parts.

  • 2010 – majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teenis sel aastal Keskkonnakirve nimetuse ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus.
  • 2011 – majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sai Keskkonnakirve endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega.
  1. "Europarlament toetas Partsi nimetamist Euroopa kontrollikoja liikmeks". ERR.ee, 14. detsember 2016
  2. 2,0 2,1 2,2 "Riik saatis tallinlastele Partsi infovoldiku", EPL, 26. jaanuar 2011
  3. "Simson: Parts teeb maksumaksja rahaga valimisreklaami", Eesti Keskerakonna fraktsiooni pressiteade, 26.01.2011
  4. "Agu Uudelepp: Partsi pilt remondivoldikul riivab head valimistava", ERR, 25.01.2011
  5. Tuuli Jõesaar "Mänguautomaadid hiilivad tagasi", EPL, 21. juuni 2011
  6. 6,0 6,1 "Ministritest oli suurim võitja Parts ja kaotaja Jänes", Postimees, 07.03.2011
  7. Raul Ranne, Juhan Parts: olen valmis oma varasemaid otsuseid tundide kaupa selgitama ja kaitsma, LP, 4. detsember 2015
  8. Stella K. Wadowsky "Juhan Parts ja Daisy Tauk saavad teise lapse" Delfi, 2. märts 2011 (vaadatud 8. augustil 2011)
  9. "Juhan Partsi perre sündis poiss" Delfi, 8. august 2011 (vaadatud 8. augustil 2011)
  10. "Uus uhke kosilane". 5. märts 2003. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007.
  11. Juhan Parts saates "Kukul külas", 1. mai 2005, 1. osa, 2. osa

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Hindrek Meri
riigikontrolör
19982002
Järgnev
Mihkel Oviir
Eelnev
Siim Kallas
Eesti peaminister
20032005
Järgnev
Andrus Ansip
Eelnev
Edgar Savisaar
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
20072014
Järgnev
Urve Palo
Anne Sulling