Kääpavahid

Kääpavahid olid kõrval tegelased J. R. R. Tolkieni Sõrmuste isanda raamatus.

Kääpavahid olid inimeste laibad, keda juhtisid surnud inimeste või haldjate hinged. Neid elukaid ei saanud nagu sõrmusevaime tappa, kuna lõigatud jäsemed liikusid ikka veel edasi.

Ajalugu

1636. aastal saatis Angmari Nõidkuningas Angmarist välja kurjad hinged, et Kääpa seljakutele maetud surnud inimeste kuningad ja kuningannade laibad üle võtta andes neile uuesti elu need elukad nimetati Kääpavahtideks need hinged saadeti kuna Nõidkuningas tahtis kindlustada, et maa jääb tema vaenlastest puhtaks.

Sõrmuse sõja algus päevil kui nazgulid saadeti sõrmust otsima külastas Nõidkuningas Kääpa seljakuid, et sealsed surnud äratada unest. Kääbikud läksid sammuti sealt oma teekonnal läbi pärast seda kui nad vanas metsas paksu udu sees eksisid kui Frodo kaaslased udusse kadusid hüüdis külm hääl "siia" ja järsku haaras külm tume kogu kelle silmad helendasid tal käest ja ta kaotas teadvuse, Frodo ja ta kaaslased langesid vahtide kätte.

Kui Frodo ärkas ümbritses teda pimedus ta oli valgesse rüüse riietatud ja kuld ehetega kaetud vahid olid ta sellese rüüse pannud. Ta kaaslased lebasid ta kõrval sama moodi valges rüüs ja kuld sõrmused sõrmes, kilbid jalge ees ja mõõgad nende kõrval sammuti lebas tera kääbikute kõride kõrval ning sel hetkel kõlas laulu moodi manamine. Pärast kääpavahi laulu tuli nurga tagant käsi mis liikus sõrmedel kääbikute kõril oleva tera poole, kuid Frodo võttis ühe kõrval lebavatest mõõkadest ja torkas kätt torke hetkel kostis vali verd tarretav karje.

Sel hetkel kutsus Frodo Tom Bombadil kes sööstis neile appi läbi lae lastes päikese valguse läbi, see valgus oli vahtidele liiga palju kuna nende hinged said tegutseda ainult varjudes ja pimedas sel hetkel korraldas Tom midagi hingede välja ajamise taolist, et vahid seal hauast pagendada.

Pärast päästmist ja kääpavahtide pagendamist laotas Tom hauas olnud aarde rohu peale laiali ning kääbikud jagasid aarde enda vahel ära lisaks said nad ka neli haua tera mis olid sepistatud põhja dunedainide poolt Angmari sõja ajal Cardolandi sõduritele, need olid ühed vähestest teradest mis suutsid nazguleid vigastada. Pärast nende sõdurite surma maeti terad koos nendega nende hauda kus siis hiljem kääpavahid võisid kasutada neid hauda sissetungija ründamiseks, neli neist teradest mis kääbikute leitud hauas oli anti üle neile kuna surnutel neid enam vaja ei läinud.

Mis kääpavahtidest edasi sai ja kas nad elasid edasi neljandal ajastul on teadmata on väga suur tõenäosus, et pärast Aragorni kroonimist ja Arnori ja Gondori Ühendkuningriigi loomist kuulusid need hauad neile ning võib arvata, et need iidsed dunedainide hauad puhastati kurjusest ning sealsed surnu kehad lamasid edasi oma haudades puhates nüüdsest igaveses rahus.

Kääpavahi manamissõnad

"Külmub süda ja palg ja luu,

külmub kivi all naer su suul:

eal ei päästa sind kivine säng,

eal ei lõpe su kivine äng.

Tähti suretav tontmust tiib,

külma kullana hauda viib,

kuni tõuseb kord isand must,

tõotab kadu ja kannatust."