Kaasavara
Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.
Komme anda kaasavara on levinud paljudes traditsioonilistes kultuurides. Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas on see suuresti kadunud, kuid mitmel pool püsib veel tänapäevalgi. Kaasavara kogutakse sageli aastaid.
Eestis oli kaasavara mõrsjale isakodust kaasaantav vara, mis koosnes loomadest (üks lehm, 2-3 lammast) ja riideesemeist (pesu, palakad, 2 tekki, silmrätid, padjapüürid, särgid, aluskuued, tekid jne). Kaasavara olenes vanemate jõukusest, eeltoodud loetelu oli n-ö alampiir, normaalne kaasavara.[1] Neiu valmistas ema abiga kaasavara juba varasest noorusest alates, seda hoiti veimekirstus ehk veimevakas, mis pulmade ajal pidulikult koos pruudiga peiukoju viidi. 19. sajandi II poolel hinnati rohkem raha, lisandusid mööbliesemed.[2]
Kaasavara vastandiks võib pidada pruudiluna, mille peigmees peab abiellumise eel või puhul andma pruudi vanematele, tavaliselt isale.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ülo Tedre. Pulmasõnastik I[alaline kõdulink]
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 53