Kaevatsi laid
| Kaevatsi laid | |
|---|---|
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 49′ 5″ N, 23° 4′ 20″ E |
| Pindala | 1,25 km²[1] |
| Pikkus |
2,6 km  |
| Laius |
720 m |
| Rannajoone pikkus | 10,8 km |
| Kõrgeim koht |
7,7 m üle merepinna |
 | |
Kaevatsi laid on 1,25 km² suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus. Laid asub Sarve küla territooriumil.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]1564 on laidu nimetatud Kwiste, 1565 Caesthe, 1576 oli laiu peremees Kaiatze Matz up Swinholm, 1586 Kaatzholm, 1656 Kayetze ja 1708 Kaiuatzelayd.[2]
Paul Ariste arvates tuletub laiu nimetus nimisõnast "kaev" või tegusõnast "kaevama". Lauri Kettunen pakkus, et laiu nimi tuletub sõnast "kaevand".
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Kaevatsi asub Sarve poolsaarest 400 meetri kaugusel. Laiu ja Hiiumaa vahel on madal meri, vahemaad on võimalik jalgsi läbida. Kaevatsi asub Saarnaki ja Heinlaiu vahel; Saarnaki jääb 2,7 km läände ja Heinlaid 2,4 km itta. Hanikatsi laid jääb 2,7 km lõuna-edelasse.
Kaevatsi ümber paiknevad väiksemad rahud (Võrkrahu, Paasrahu). Põtkurahu on Kaevatsi laiuga liitunud. Laid on sirpja kujuga, läänerannik on sopiline.
Kaevatsi ja Saarnaki varjus asub Sarve sadam.
Rohuküla–Heltermaa laevateelt vaadates sulandub saar Hiiumaaga ühte.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaevatsi laid ulatub põhjaosas kuni 7,7 meetrit üle merepinna. Eesti Geoloogiateenistuse ja Tartu Ülikooli geoloogid avaldasid 2022 aruande, mille alusel leidub Kaevatsi laiu lähistel magnetilist rauamaaki.[3]
Kaevatsit katab valdavalt kadastik, samuti leidub metsa ja võsa.
Kaevatsi ja lähedalasuvad rahud arvatakse küll Hiiumaa laidude hulka, kuid ei kuulu Hiiumaa laidude maastikukaitseala koosseisu. Kaevatsi laid kuulub Väinamere hoiuala koosseisu.
2015. aastal sattus saarele hunt ja murdis seal lambaid.[4]
Inimtegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjalikes allikates on Kaevatsi laidu esmamainitud 1564. aastal, siis olnud Kaevatsil kaks talu[5].
1780. aastatel[5] (teistel andmetel 1778) oli Kaevatsil kohaliku tähtsusega paemurd.
1970. aastal elas saarel 7 elanikku. 1974. aastal jäi Kaevatsi püsielanikest tühjaks.[6] Hooned on säilinud.
Saarel töötas tuuleveski.
Sarnaselt Saarnaki laiu Saarnakite ja Hanikatsi laiu Hanikattidega kandsid (ja kannavad) laiult pärit inimesed perekonnanime Kaevats.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaevatsi laid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 1. juulil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010.
- ↑ Jüri Plado, Tiina Harak, Mihkel Štokalenko, Anu Veski, Martin Liira ja Sten Suuroja. 2022. "Kaevatsi magnetanomaalia hinnang." Aruanne. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
- ↑ "Hiiumaal saab väljaspool jahihooaega küttida kaks hunti". ERR Uudised. 28. august 2015.
- ↑ 5,0 5,1 Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 93–95
- ↑ "Riiklik Looduskaitsekeskus: Hiiumaa laiud". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 9. juunil 2007.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaevatsi laid Eesti looduse infosüsteemis
- Aerofoto 360°