Kai Koppel
Kai Koppel (sünninimi Kai Okas; sündinud 7. augustil 1952) on eesti klaasikunstnik, kes on tuntud eeskätt oma värvilisest klaasist taiestega.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastail 1959–1970 õppis Kai Koppel Tallinna 46. Keskkoolis. Kunstihariduse omandas ta aastail 1970–1975 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasehistöö erialal.
Aastail 1976–1981 oli ta Tallinna Laste Kunstikooli õpetaja, alates 1981. aastast on vabakutseline kunstnik.
Näitustel hakkas esinema 1975. aastal, 1984. aastast kuulub Eesti Kunstnike Liitu[1].
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kai Koppel on alates Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamisest 1975. aastal töötanud klaasikunstnikuna.
Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid[2], erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid[3].
Värvi tasandil pole Kai Koppelile eesti klaasikunstis võrdset. Tema julgeid värvikäsitlusi pole tänaseni suudetud ületada, talle pole ilmunud ka mantlipärijat, kes võrreldava entusiasmiga ühendaks oma loomingus klaasi ja värvi. Värvilise klaasikunsti teerajajana tuli Koppelil leiutada sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaalseid tehnoloogiaid. Kunstnik ise on öelnud, et kui visioon põhineb suurtele vormidele, muutub klaasivalmistamine eksperimentaalseks protsessiks, milles tuleb võtta riske, katsetada ja olla valmis, et ahjutäied klaasi purunevad peale valmimist.
Uuema suuna Koppeli loomingus moodustab stuudioklaas, mida kunstnik valmistab enda rajatud klaasiahjudes alates 1990. aastaist[4]. Kuigi tegemist on enam tarbijale suunatud toodetega, nagu rustikaalsed klaaspokaalid ja topsikud, moodustavad osa uuemast loomingust ka graveeringuga klaasskulptuurid.
Kunstnikuna, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad, on ta kogunud suurel hulgal näiteid oma katsetustest, mida eksponeerib ka näitustel – veidrad klaastooted, mis on tekkinud lisaväärtusena tootmisprotsessis, kus juhusele antakse voli ja klaas kujundab ennast ise[2].
Lisaks arvukatele esinemistele näitustel ja sümpoosionidel nii kodu- kui ka välismaal on kunstnik tegev Tallinnas Katariina Gildis Koppel ja Keerdo Klaasikojas, Evald Okase muuseumi juhatuses[2] ning ta on igasuvise Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi sümpoosioni algataja ja korraldaja alates 2003. aastast[5].
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kai Koppeli isa oli maalija ja graafik Evald Okas. Õde Mari Roosvalt on maalikunstnik, vend Jüri Okas arhitekt, kes on tegutsenud ka kujutava kunstnikuna.
Kai Koppel on abielus viiuldaja Annes Koppeliga. Nende tütar Üla Koppel on arhitekt, tütar Mara Ljutjuk maalikunstnik.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2019. Vaadatud 4. septembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 https://online.le.ee/2012/08/02/okase-muuseumis-avatakse-kai-koppeli-juubelinaitused/
- ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2019. Vaadatud 4. septembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2019. Vaadatud 4. septembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2019. Vaadatud 4. septembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)