Keerubite laul

Vaimulikud lugemas aujärje ees "Keerubite laulu" palvet enne protsessiooni

"Keerubite laul" (kreeka keeles χερουβικόν cherubikon, kirikuslaavi keeles Херувимская песнь) on tropar, mida lauldakse igal õigeusu liturgial terve kirikuaasta jooksul, erandina ei laulda seda ennepühitsetud andide liturgial, suure neljapäeva ja suure laupäeva liturgial. "Keerubite laul" järgneb liturgias pühakirja lugemistele ja selle katkestab suur sissekäik – vaimulike protsessioon, mille jooksul kantakse proskomiidial ette valmistatud annid ohvrilaualt pühale aujärjele, st altarilauale.

Eesti keeles ei kasutata nimetust "Keerubite laul" tavaliselt sõna laiemas tähenduses, mille järgi cherubikon on igasugune liturgia suure sissekäigu ajal lauldav laul, kuid sellele tähendusele on kohati vihjatud.

Tekst

Nüüd tähendame meie salaviisil keerubeid

ja laulame elavakstegevale Kolmainule kõige pühamat laulu.

Jätkem siis nüüd kõik elumured maha.

Et meie võtaksime vastu kõikide Kuninga,

keda inglite väehulgad suure austamisega nähtamatult teenivad.

Halleluuja, halleluuja, halleluuja.

Tähendus

Nimetus "Keerubite laul" on tuletatud laulu tekstist, mis peab rõhutama eelseisva hetke tähtsust. See kutsub kõiki Jumala ees seisjaid heitma kõrvale maised mõtted, sest nad on nüüd otsekui keerubid, kelle mõtted on alati keskendunud Jumalale, ja kes temale lakkamatult kiitust laulavad.

Ajaloost

"Keerubite laul" lisati 4. sajandil kehtestatud Johannes Kuldsuu liturgia korra koosseisu 6. sajandil, kas 573. või 574. aastal Justinianus II korraldusel. Enne seda oli seal kasutusel umbes 4. sajandist Jakobuse liturgiast pärit cherubikon "Olgu vait iga surelik liha", mis laenati ka Basilius Suure liturgiasse ja mis tänapäeval on kasutusel ainult vaikse laupäeva liturgias.

Välislingid

• Singing the Cherubikon. - Metropolitan Cantor Institute