Kernu vald

Kernu vald
	Kernu valla lipp Kernu valla vapp
	Pindala: 174,7 km²
	Elanikke: 2034 (1.01.2017)
	Rahvastikutihedus: 11,6 in/km²
	EHAKi kood: 0297
	Keskus: Haiba

See artikkel räägib 1993. aastal loodud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Kernu vald (1939), veel varasema valla kohta Kernu vald (Hageri kihelkond).

Kernu vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna edelaosas, mis piirnes läänes Nissi vallaga, põhjas Vasalemma vallaga ja Keila vallaga, idas Saue vallaga ja lõunas Rapla maakonnaga (sealhulgas Kohila, Rapla ja Märjamaa vallaga).

Valla piiri pikkus oli 76,9 km.

Kernu vald oli üks hõredamini asustatud valdu Harjumaal.^[viide?]

Seisuga 1. jaanuar 2014 elas Kernu vallas 2022 elanikku.^[3]

Kernu ainus vallavanem oli Enn Karu.^[4]

2017. aasta haldusreformi tulemusel ühines Kernu vald Saue vallaga.

Ajalugu

Mõisavallad olid maa-alalt väikesed ja koondati 1889 vallakohtute seadusega suuremateks. Ruila, Haiba, Kirna-Kohatu, Maidla, Adila, Kelba ja Ohulepa vald moodustasid Kirna-Kohatu valla. Vallamaja ehitati 1890 Kirna-Kohatusse. Kuid peagi leiti, et nii suure valla juhtimine ei ole otstarbekas, ja valitsuse otsusega moodustati juurde Hageri vald. Kirna-Kohatu vald jäi endiste Ruila, Haiba ja Kirna-Kohatu valla piiridesse. (Nime Kernu kasutatakse alates 1920). Kernu vald kujunes välja pärast 1939. aasta vallareformi, mil Kernuga ühendati 2/3 likvideeritud Laitse vallast. Kernu vald likvideeriti 1950, kui moodustati Keila rajoon. Aastatel 1954–1960 oli Kernu vald iseseisev külanõukogu, seejärel liideti ta Nissi külanõukoguga.

Kernu vald eraldati Nissi vallast augustis 1993.^[5] Iseseisva vallana alustas ta tööd 1. novembril 1993 pärast kohalike omavalitsuste valimisi.

Transport ja liiklus

Valda läbivad Keila–Riisipere raudtee, põhimaanteedest Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ja Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. Kõrvalmaanteed on Ruila–Laitse tee, Kernu–Kohila tee, Riisipere–Kernu tee, Munalaskme-Laitse tee ja Ääsmäe–Kernu tee. Raudteel jääb valla piirkonda kolm raudteepeatust: Kibuna, Laitse ja Jaanika.^[6]

Loodus

Allikad

Valla territooriumile jäi kümme keskkonnaregistris registreeritud nimeta allikat:

VEE4102000 Muusika külas
VEE4503800 Allika külas
VEE4503900 Laitse külas
VEE4504000 Laitse külas
VEE4504100 Laitse külas
VEE4504200 Kaasiku külas
VEE4504300 Kibuna külas
VEE4504900 Pohla külas
VEE4505000 Kustja külas
VEE4505100 Kustja külas.

Jõed

Tähtsaim vooluveekogu on Vasalemma jõgi, mis voolab kagu-loode suunas läbi valla. Teised: Hingu oja, Haiba peakraav, Jutapere oja. Loodepiiril voolab Munalaskme oja, lõunapiiril Kasari jõgi.

Järved

Suurim järv on Ruiljärv (ka Ruila järv või Kernu Mädajärv) Mõnuste külas (16,6 ha). Teised järved on Kernu paisjärv (ka Kirna järv) Kohatu külas, Paatre järv (ka Laitse järv) Pohla külas, Ruila paisjärv Ruila külas, Haiba veehoidla Haiba külas, Härgesoo tiik Allika külas ja Laitse veehoidla (ka Töökmani paisjärv) Laitse külas.

Sood ja rabad

Valla põhjaossa jääb Suure-Aru soo, Ruiljärvest lõunasse Ruila raba. Soostunud on ka valla kagunurk, Kasari jõe kaldad.

Looduskaitse

Ruiljärv ja Ruila raba koos ümbritsevate aladega moodustavad Ruila looduskaitseala. Kaitse alla on võetud veel Kernu mõisa park, Haiba mõisa park ja Laitse park. Valla kagunurka ulatub Kasari jõe äärne Linnuraba looduskaitseala. Vasalemma jõe ülemjooksu piirkonnas on loodud Lümandu maastikukaitseala, mis ulatub osaliselt Kernu valla territooriumile. Üksikobjektidest on kaitse alla võetud Ukukivi ja Kernu kadakas.

Haridus ja kultuur

Arheoloogiamälestised

Arheoloogiamälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud

asulakohad Haiba, Kaasiku, Kohatu, Kustja, Laitse ja Mõnuste külas,
kultusekivid Haiba, Laitse ja Ruila külas,
kalmistud Hingu, Laitse ja Muusika külas (Kääbastemägi),
kivikalme Kustja külas (Ristiema mägi),
ohvriallikas Laitse külas,
ohvrikivi Muusika külas (Ukukivi).

Arhitektuurimälestised

Arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud

Kernu mõisa peahoone
Kernu mõisa park Kohatu külas
Laitse mõisa peahoone
Laitse mõisa park Laitse külas.

Ajaloomälestised

Ajaloomälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud

Laitse kalmistu Laitse külas
II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas.

Kultuuri- ja spordirajatised

Kernu valla rahvamaja Kohatu külas
Laitse Seltsimaja Kaasiku külas
Kernu raamatukogu Haiba külas
Laitse raamatukogu Laitse külas
Ruila raamatukogu Ruila külas
Kernu staadion Kernu külas
Spordiklubi Villu autokrossirada Kibuna külas
Ratsaklubi Ruila külas
Kernu põhikool Kernu külas
Ruila põhikool Ruila külas
LaitseRallyPark Hingu külas
Laitse Graniitvilla Laitse külas

Mõisad

Kernu valla territooriumil on olnud järgmised mõisad:

Haiba mõis (Haiba), rüütlimõis
Kernu mõis (Kirna), rüütlimõis
Kohatu mõis (Kohhat), Kernu kõrvalmõis
Laitse mõis (Laitz), rüütlimõis
Ruila mõis (Ruil), rüütlimõis

Asustus

Vallas oli 17 küla.

Kernu valla külad
Küla	Pindala (km²)	Rahvaarv (31.12.2011)^[7]
Allika	7,1	52
Haiba	4,5	362
Hingu	7,2	30
Kaasiku	9,9	487
Kabila	12,0	60
Kernu	5,7	93
Kibuna	11,0	156
Kirikla	5,1	17
Kohatu	10,9/	187
Kustja	24,6	36
Laitse	16,5	412
Metsanurga	4,7	32
Muusika	8,1	131
Mõnuste	24,9	74
Pohla	9,5	17
Ruila	8,5	161
Vansi	3,7	97

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga^[8]
2001	1760
2002	1910
2003	2000
2004	2010
2005	2160
2006	2190
2007	2260
2008	2300

Inimesed

Kustja külast Sipalt on pärit kahe Vene tsaari ihuarsti ning Eesti rahvusliku liikumise tegelase Philipp Karelli pärisorised vanemad, Kirikla külas on olnud maailmakuulsa paleobotaaniku Paul William Thomsoni kodukoht. Allika külas on tuntud arstiteadlase professor Lembit Allikmetsa kodu, Laitsest pärineb loomakasvatusteadlane professor Elmar Rätsep, Metsanurgas elab mullateadlane ja ökoloog akadeemik professor Loit Reintam, Ruilas luuletaja Leelo Tungal.