Komi (Republiik)
Tekst üüb Fering |
Det Komi Republiik (üüb Rüs: Респу́блика Ко́ми Respúblika Kómi, üüb Komi: Коми Республика Komi Respublika) as en autonoom republiik faan Ruslun. Det hee 830.235 lidj (2019)[1]. At hoodsteed faan’t republiik as Syktywkar.
Geografii
[Bewerke | Kweltekst bewerke]At republiik leit uun de bütjerst nuurduast faan Euroopa. De Arktisk Kreis leit uun a nuurd faan't republiik.
Lunskap
[Bewerke | Kweltekst bewerke]At lunskap as för't miast plaat, man uun a uast lei dön Uraal Berger. Uun a berger lei dön Manpupunjor-felsen, wat sööwen felspiiler ütj glamerskiifer san. At republiik hee föl uurwalten, wat sant 1995 UNESCO-Wäältnatüürarew san. Muar üüs 70% faan't republiik as walt an amanbi 15% as muur.
Dön wichtigst struumer san a Petschora an uk de Wytschegda, wat en bistruum faan de Nuurdelk Dwina as. De Petschora hee sin hood nai bi't uastgrens faan't republiik an leept iin uun a waast an nuurd, troch det Archangelsk Prowins iin uun det Petschora Sia. De Wytschega hee sin hood uun a uast faan't republiik, nai bi de Petschora, an leept do iin uun a waast iin uun det Archangelsk Prowins. At jaft uk föl sian, diarmad san de Sindorskoje an de Jam.
Kliima
[Bewerke | Kweltekst bewerke]A somern uun't republiik san kurt, man temelk warem. Wontern san lung an kul.
Syktywkar | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kliimadiagram | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Temperatüür, Rin of Snä uun Syktywkar, Komi
Efter: Roshydromet, wetterkontor.de
|
Steeden
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Koord faan Komi |
Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:
# | Steed | üüb Rüs | üüb Komi | Lidj (2021)[2] |
---|---|---|---|---|
1 | Syktywkar | Сыктывкар | Сыктывкар | 243.926 |
2 | Uchta | Ухта | Уква | 92.479 |
3 | Workuta | Воркута | Вӧркута | 52.292 |
4 | Petschora | Печора | Печӧра | 37.556 |
5 | Usinsk | Усинск | Ускар | 37.198 |
6 | Sosnogorsk | Сосногорск | Сӧснагорт | 25.795 |
7 | Inta | Инта | Инта | 23.701 |
8 | Jemwa | Емва | Емва | 12.378 |
9 | Wuktyl | Вуктыл | Вуктыл | 9671 |
10 | Mikun | Микунь | Микунь | 9400 |
Iindialing faan Ferwalting
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Distrikten:
- Ischma
- Knjaschpogost
- Kortkeros
- Kojgorodok
- Prilusski
- Syktywdinsky
- Sysolsky
- Troitsko-Petschorsk
- Udorsky
- Ust-Kulom
- Ust-Tsilma
- Ust-Wymsky
Befölkring
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Efter det folksteeling faan 2010 uun Rüslun san 65,1% faan a lidj uun't republiik Rüsen, an 23,7% san Komi.